Balletielamus Nacho Duatolt ja Mihhailovski teatri balletitrupilt

19. mail oli mitmel Arvo Pärdi keskuse töötajal ja heliloojal endal ning tema abikaasal au osa saada Jõhvi balletifestivalil etendunud tantsumaailma absoluutsesse tippu kuuluva koreograafi Nacho Duato lühiballettide õhtust.

 

Balletifestivali toimumine tööstuspiirkonna linnas Jõhvis on omaette ime. Festivali teeb eriliseks asumine nii füüsiliselt kui vaimselt kahe keeleruumi ja kogukonna kokkupuutepunktis. Sarnast kokkupuudet esindab ka Peterburi Mihhailovski teatri trupi ja hispaania koreograafi koostöö, Nacho Duato on nimelt 100 aasta jooksul esimene välismaalasest balletijuht Venemaal. Jõhvi balletifestivali algataja ja korraldaja Piia Tamme sõnul oli Mihhailovski teatri balletitrupi Jõhvi meelitamise nimel eeltööd tehtud juba mitu aastat. Koduteatris Peterburis müüakse piletid nende etendustele välja juba hooaja alguses ja etendustele on seal pääseda väga keeruline. Jõhvi balletifestivali kunstilise juhi Teet Kase sõnul on Vene klassikaline ballett jätkuvalt väga kõrgel tasemel, püsides maailmas liidripositsioonil. Elava legendi Nacho Duato, kes Kase hinnangul kuulub maailma viie legendaarse koreograafi hulka ja kes seob edukalt klassikalist ja kaasaegset tantsu, asumine Mihhailovski trupi etteotsa on tekitanud balletimaailmas suurt elevust.

Nacho Duato jaoks on tants kommunikatsioonivahend maailmaga. Esimene etendus, mille Duato Peterburis tegi, oli lavastatud Arvo Pärdi muusikale (märtsis 2011). Nacho Duato on Pärdi muusikat kasutanud väga suure pieteeditundega. “Teie muusika meeldib kõigile koreograafidele. Ma olen kasutanud kolme teost, [“Nunc dimittis”, “Littlemore Tractus”, “Agnus Dei” “Berliini missast” – toim] aga see [muusika – toim] on nii sügav, et ma ei leia sõnu. Ma ei julge seda oma pesemata kätega puudutada. Mul on selle vastu suur aukartus,” rääkis koreograaf pressikonverentsil. Nacho Duato on Pärdi muusikaga kokku puutunud ka oma varasemas tantsijakarjääris, tantsides “Tabula rasat” Hollandis Ohad Naharini samanimelises koreograafias (2005).

Arvo Pärt, kes pole kunagi balletimuusikat kirjutanud, nentis etendusele eelnenud pressikonverentsil, et erinevatel kunstiliikidel on midagi ühist, seetõttu ongi võimalik üksteise loomingut kasutada. “Kui helilooja hakkab mingit teost kujundama, siis ta teeb sellise hingeliigutuse [teeb käega lõpmatusemärgi kujulise liigutuse]. Selline hingeliigutus on dirigendi juures, selline hingeliigutus on maalikunstnikul, kui ta võtab pintsli kätte ja ka tantsijal. Nii et meil on ühine nimetaja olemas. See tuleb ainult avada,” selgitas Pärt.

Arvo Pärdil on tema enda sõnul õnnestunud näha palju tema muusikat kasutavaid tantsuetendusi ka oma silmaga. Jõhvis kogetud Nacho Duato lavastused jätsid heliloojale aga eriliselt sügava mulje.