Arvo Pärdi Keskuse eesmärk on säilitada ja tutvustada Arvo Pärdi loomepärandit

eUudiskiri liitu

Uudiskiri toob teieni Arvo Pärdi ja temanimelise keskusega seotud uudised ja sündmused. Liitumiseks täitke lüngad!

Newsletter image
 

Biograafia (1/2)

  • 1935
    - sündis 11. septembril Paides.
  • 1938
    - asus koos emaga elama Rakverre.
  • 19451953
    - klaveriõpingud Rakvere muusikakoolis Ille Martini juures, esimesed heliloomingu katsetused.
  • 1950–1954
    - õpingud Rakvere 1. keskkoolis.
  • 1954
    - alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis Harri Otsa juures.
  • 1954–1956
    - ajateenistus Nõukogude armees, mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit.
  • 1956 
    - jätkas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis, nüüd Veljo Tormise juures.
  • 1957–1963 
    - õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis.
  • 1958–1967 
    - helirežissöör Eesti Raadios.
  • Alates 1967
    - vabakutseline helilooja.
  • 1958–1968 
    - Esimene loomeperiood – algas neoklassitsistlike klaveriteostega, järgnesid katsetused seeriatehnikate, aleatoorika, kollaaži- ja kõlaväljatehnikaga. Teosed „Nekroloog" (1960), „Perpetuum mobile" (1963), „Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964), kaks sümfooniat (1963 ja 1966), „Pro et contra" (1966).
  • 1968 
    - „Credo" – esimese loomeperioodi kõrgpunkt. Selles teoses on kahe muusikalise maailma – Bachi prelüüdi C-duur (HTK I) ja Pärdi dodekafoonilise muusika – vastandamine saavutanud dramaatilisima väljenduse. Avalik usutunnistus põhjustas Nõukogude Eestis skandaali ja teos keelustati.
  • 1968–1976 
    - Uue kunstilise väljenduse kujunemine. Oma muusikalise keele otsinguil uuris ta gregooriuse laulu, Notre Dame'i koolkonna muusikat ja renessansspolüfooniat. Pika vaikuseperioodi katkestas kolmas sümfoonia (1971), selle perioodi ainuke tänini loomingunimekirja kuuluv üleminekuteos.
  • 1976 
    - „Aliinale" – esimene teos tintinnabuli-tehnikas (tintinnabulum – lad k „kelluke"), mis on tänaseni aluseks helilooja loomingule. Pärdi teoste muusikaline materjal on ülimalt kontsentreeritud, äärmuseni taandatud, keskendudes vaid kõige olulisemale.
  • 1976–1977 
    - 15 tintinnabuli-stiilis teost, sh „Tabula rasa", „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", „Fratres", „Summa".
    - „Tabula rasa" esiettekanne Tallinnas, 30. septembril 1977, esitajad Gidon Kremer (viiul), Tatjana Grindenko (viiul), Alfred Schnittke (klaver), Tallinna Kammerorkester ja dirigent Eri Klas.
  • 1980 
    - emigreerus Viini; leping kirjastusega Universal Edition.
  • 1981 
    - Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti (DAAD – Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium, kolimine Berliini.
  • 1982 
    - „Passio", valminud Baieri Raadio tellimusel; esiettekanne Münchenis Baieri Raadio koori, solistide, instrumentaalansambli ja oreli esituses Gordon Kemberi juhatusel.
  • 1984 
    - loomingulise koostöö algus plaadifirmaga ECM ja produtsent Manfred Eicheriga. Ilmus CD „Tabula rasa", millest sai alguse ECMi sari „ECM New Series". Sellest ajast alates on kõigi tähtsamate teoste esmasalvestused tehtud ECMiga.
  • 1985 
    - „Stabat Mater", valminud Alban Bergi Fondi tellimusel; esiettekanne Viinis Hilliard Ensemble'i, Gidon Kremeri (viiul), Nabuko Imai (vioola) ja David Geringase (tšello) esituses.
    - „Te Deum", esiettekanne Kölnis Kölni Raadi koori ja Kölni RSO esituses Dennis Russell Daviese juhatusel.
  • 1989 
    - „Miserere", valminud festivali „d'Eté de Seine-Maritime" tellimusel; esiettekanne samal festivalil Rouenis Hilliard Ensemble'i, Western Wind Choir' ja instrumentaalansambli esituses Paul Hillieri juhatusel.
  • 1989–2011 
    - Kaheksa Grammy-nominatsiooni peamiselt parima nüüdismuusikateose kategoorias.
  • 1990 
    - „Berliini missa", valminud Berliinis toimunud 90. Saksa katoliku kiriku päevadeks; esiettekanne Berliinis ansambli Theatre of Voices esituses Paul Hillieri juhatusel.
  • 1991 
    - Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia auliige.
    - „Silouans Song", valminud Svenska Rikskonserteri tellimusel; esiettekanne Rootsis, Rättvikis festivali „Musik vid Siljan" kammerorkestri esituses Karl-Ove Mannbergi juhatusel.
  • 1994 
    - „Litany", esiettekanne Ameerika Ühendriikides, Eugene'is Hilliard Ensemble'i, Oregoni Bachi festivali koori ja orkestri esituses, juhatas Helmut Rilling.
  • 1996 
    - Ameerika Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia auliige.
    - „Dopo la vittoria", valminud Milano linna tellimusel püha Ambrosiuse 1600. surmaaastapäeva puhul; esiettekanne Milanos 1997. aastal Rootsi Raadio koori esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.
  • 1997 
    - „Kanon pokajanen", loodud Kölni katedraali 750. aastapäevaks; esiettekanne 1998. aastal Kölni katedraalis Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.
  • 1998 
    - „Como cierva sedienta", valminud Kanaari saarte muusikafestivali tellimusel ja tulnud esiettekandele samal festivalil 1999. aastal Patricia Rozario ja Kopenhaageni Filharmooniaorkestri esituses Okko Kamu juhatusel.
  • 1999 
    - „Cantique des degrés", valminud Hannoveri printsessi tellimusel Monaco vürsti Rainier III valitsemise 50. aastapäevaks; esiettekanne Monaco katedraalis Monte Carlo ooperikoori ja Monte Carlo Filharmooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.
  • 2000 
    - „Cecilia, vergine romana", valminud Agenzia Romana tellimusel „Püha aasta 2000" sündmusteks Roomas; esiettekanne Roomas Accademia Nazionale di Santa Cecilia koori ja orkestri esituses Myung-Whun Chungi juhatusel. Herderi preemia (Saksamaa). 
  • 2002 
    - „Lamentate" klaverile ja orkestrile, alapealkirjaga „Hommage Anish Kapoorile ja tema skulptuurile „Marsyas""; esiettekanne 2003 Londonis Tate Moderni Turbine Hallis Hélène Grimaud' ja London Sinfonietta esituses Alexander Brigeri juhatusel.
  • 2003 
    - Classic Brit Award (Suurbritannia) – kaasaegse muusika auhind teose „Orient & Occident" eest.
    - „In principio", valminud Graz-Seckau piiskopkonna tellimusel programmi „Graz 2003 - Euroopa kultuuripealinn" jaoks; esiettekanne koori Pro Musica Graz ja Capella Istropolitana esituses Michael Fendre juhatusel.
  • 2004 
    - „Da pacem Domine", a cappella kooriteos, loodud Jordi Savalli tellimusel. 2007. aastal sai teose salvestis (koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Paul Hillieriga, Harmonia Mundi) Grammy auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias.
    - „L'abbé Agathon", loodud Tšellooktettide Ühingu ja Beauvais' Tšelloansamblite Ühenduse tellimusel; esiettekanne Beauvais's Barbara Hendricksi ja Beauvais' Tšellookteti esituses.
  • 2005 
    - „La Sindone", loodud festivali „Settembre Musica" tellimusel 2006. aastal toimunud Torino taliolümpiamängudeks; esiettekanne Torino katedraalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel.
    - Ajakirja Musical America (Ameerika Ühendriigid) aasta helilooja.
  • 2008 
    - Léonie Sonningi muusikapreemia (Taani), mille üleandmise tseremooniaks on Léonie Sonningi muusikafondi tellimusel loodud teos „These words ..."; esiettekanne Kopenhaagenis Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.
    - Sümfoonia nr 4 „Los Angeles", esiettekanne 2009. aastal Ameerika Ühendriikides Walt Disney kontserdisaalis Los Angelese Filharmooniaorkestri esituses Esa-Pekka Saloneni juhatusel. Teose esiettekanne Inglismaal toimus 2010. aastal BBC Promsil.
    - „Stabat Materi" uus versioon segakoorile ja keelpilliorkestrile, loodud Alam-Austria Tonkünstler-orkestri tellimusel; esiettekanne Viini Musikvereinis Tonkünstler-orkestri ja Wiener Singvereini esituses Kristjan Järvi juhatusel.
  • 2010
    - „Adam's Lament", loodud kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellimusel; esiettekanne Istanbulis Hagia Irene kirik-kontserdisaalis Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Vox Clamantise ja Borusani Filharmooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.
    - Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse ja helilooja isikuarhiivi asutamine Laulasmaale.
    - Pärdi 75. sünnipäeva ürituste seas oli kolm rahvusvahelist konverentsi: „Arvo Pärt and Contemporary Spirituality Conference" Bostoni Ülikoolis, „Arvo Pärt: Soundtrack of an Age" Londonis Southbanki keskuses ja „The Cultural Roots of Arvo Pärt's Music" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
  • 2011 
    - asus elama Eestisse.
    - Classic Brit Award – aasta helilooja 4. sümfoonia eest.
    - Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi (Vatikan) audoktor.
    - Eesti Teaduste Akadeemia liige muusika alal, esimene ETA ajaloos.
    - Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige.
  • 2012 
    - BBC minifestival „Total Immersion" Londonis, pühendatud Arvo Pärdi muusikale.
    - Eesti Muusikanõukogu kompositsioonipreemia.
    - Mehhiko rahvusvahelise festivali „Cervantino" preemia.
    - Lugano Ülikooli (Šveits) teoloogiateaduskonna audoktor.
  • 2013 
    - 9.–11. augustil toimunud Schleswig-Holstein muusikafestivali raames leidis aset Arvo Pärdi muusikale pühendatud kontserdiprogramm, kus tulid teiste seas ettekandele „Kanon pokajanen", „Te Deum", „Adam's Lament", „Tabula rasa" ja 3. sümfoonia.
    - 2013/2014. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, millega seoses toimub Tartu Ülikoolis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Toomas Siitani loengusari Arvo Pärdist "Sõna ja muusika".
  • 2014 
    - „Swan-Song", teose „Littlemore Tractus" uus versioon orkestrile, loodud Mozart Woche 2014 tellimusel; esiettekanne samal festivalil 29. jaanuaril 2014 Salzburgis Viini Filharmoonikute esituses Marc Minkowski juhatusel.