Keskusest

Arvo Pärdi Keskuse on asutanud 2010. aastal Arvo Pärt ja tema perekond, eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskus asub Laulasmaal, 35 kilomeetri kaugusel Tallinnast, looduslikult kaunil poolsaarel, mere läheduses, männimetsa servas. Keskuse maja kannab nime Aliina – nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Just klaveripalast „Aliinale” sai 1976. aastal alguse tintinnabuli-muusika.

Arhiivi ülesehitus
Arvo Pärdi keskuse südameks on arhiiv, mis koondab endas kogu helilooja loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Tegemist on harukordse ettevõtmisega juba oma materjali mahu ja mitmekesisuse poolest, arvestades helilooja aktiivsust, tema teoste ettekannete hulka ja muusika mõju kogu maailmas. Tõeliselt unikaalseks teeb Arvo Pärdi isikuarhiivi aga helilooja vahetu osalemine selle töös. Hindamatu väärtusega allikaks on helilooja kommentaarid oma muusikapäevikutele ja teistele arhiividokumentidele kogu oma mitmepalgelisuses. Tema rikkaliku loomepärandi korrastamine on intensiivne ja aeganõudev, samas väga loominguline protsess. Materjali käsitlemise teeb iseäranis tundlikuks asjaolu, et suur osa arhiveeritud dokumente on samal ajal ka helilooja töövahendid. Arvo Pärt on loominguliselt aktiivne, luues uusi ning korrigeerides ja arranžeerides varasemaid teoseid – nii peab ka tema isikuarhiiv olema elav, paindlik ja muutustele avatud ning sellise struktuuri loomine on meile suur väljakutse. Kogu digiteeritud andmemahu haldamiseks on väljatöötamisel spetsiaalselt helilooja arhiivi jaoks loodud andmebaas, mille arendamine jätkub veel ka andmete sisestamise käigus. Tulevikus annab APIS (Arvo Pärdi Infosüsteem) mitte ainult täieliku ülevaate arhiivimaterjalist, vaid võimaldab kaardistada sündmuste ja dokumentide vahelisi seoseid. Osa APISest saab tulevikus veebi teel kättesaadavaks ka Arvo Pärdi huvilistele üle maailma.

Keskuse tegevus
Arhiivitöö kõrval on keskusel ka teisi tegevussuundi. Oleme loonud ja jätkanud suhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning korraldanud traditsiooniks saanud iga-aastasi filmipäevi, näidates filme, milles on kasutatud Arvo Pärdi muusikat. Koostöös plaadifirmaga ERP on keskus andnud välja teose „Vater unser” salvestise ning filmistuudioga Minor Film DVD „Mängime Pärti”, mis on haruldane jäädvustus Arvo Pärdi tööst muusikakooli lastega ühe kontserdi ettevalmistamisel. Ilmunud on ka raamat „In principio. The Word in Arvo Pärt’s Music“ („In principio. Sõna Arvo Pärdi muusikas“), kuhu on kogutud Arvo Pärdi teoste tekstid koos tõlkega inglise keelde. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga on toimunud väljapaistva Pärdi uurija, muusikateadlase Leopold Brauneissi eriseminare ning ilmumas on tema artiklite publikatsioon. Vabade kunstide professuuri raames toimus Tartu Ülikoolis loengusari Arvo Pärdist, mida viis läbi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan.

Arvo Pärdi keskus tegutseb praegu kahes väikeses majas, mis pole algselt arhiivi jaoks loodud. Uue maja valmimine 2018. aasta sügisel teeb võimalikuks avada keskus kõigile huvilistele ning tutvustada Arvo Pärdi loomepärandit nii omamaisele publikule kui ka Eesti külalistele mitmekülgse programmiga. Arvo Pärdi Keskuse uue hoone arhitektid on Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano Hispaania arhitektuuribüroost NietoSobejano Arquitectos, S.L.P, kelle võistlustöö „Tabula“ tunnistati 2014. aastal rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võitjaks. Arhitektide sõnul on hoone inspireeritud Arvo Pärdi muusikast ning on püütud leida tasakaalu kerkiva moodsa arhitektuuri ja ümbritseva looduskeskkonna vahel

Tulevikus koondab keskus endas mitmesuguseid Arvo Pärdi loominguga seotud tegevusi, olles mäluasutus ja infokeskus, eelkõige aga uurimis- ja õppekeskkond, mille südameks jääb arhiiv.