Modalities of expressions of the sacred in Arvo Pärt’s and John Tavener’s vocal music in the late 1990s and early 2000s
While Arvo Pärt’s and John Tavener’s music has often been associated with such categories as “holy minimalism” or “new spiritual music” (Cobussen, 2008), the present contribution seeks to study their vocal works through the concept of the sacred. If the notion of the “numinous” (Otto, 1917) is relevant for describing a listening experience conveyed by Pärt’s and Tavener’s works, it does not explain the reasons behind this kind of emotion. To understand the undeniable impact these works have on listeners, one must “ask” the musical structures themselves and thus approach Pärt’s and Tavener’s vocal compositions through a semiotic methodology. Such a study indeed raises the question of the concept of the sacred that is expressed through material signs and symbols, while the concept of the spiritual refers to idiosyncratic forms of personal experience.
In this context, we may understand the sacred as a sounding structure (Bouteneff, Engelhardt, and Saler, 2021), which depends on specific musical materialities such as vocal timbre. Accordingly, the aim of this study is twofold: How do Pärt’s and Tavener’s vocal works model musical expressions of the sacred? And how do these expressions convey religious, aesthetic, and cultural discourses, as understood in a contemporary context? The discussion will be based on analyses of Pärt’s and Tavener’s later vocal works, both shorter and larger-scale: Eternal Sunrise (1997) and Ikon of Eros (2000) by Tavener, and Triodion (1998) and In Principio (2003) by Pärt.
Marie Antunes Serra is a French musicologist and PhD candidate in Religious Studies at the Faculty of Protestant Theology, University of Strasbourg. She previously earned a Master’s degree in musicology at the University of Paris VIII, where she researched repetitions in the vocal music of Arvo Pärt and John Tavener. Her current doctoral research focuses on the expression of the sacred in the vocal music of Pärt and Tavener, drawing on semiotic and narratological methodologies. Her research interests include semiotic approach to 20th- and 21st-century music.
***
Pühaduse väljenduslikud modaalsused Arvo Pärdi ja John Taveneri 1990. aastate lõpu ja 2000. aastate alguse vokaalmuusikas
Arvo Pärdi ja John Taveneri muusikat on sageli seostatud selliste kategooriatega nagu „püha minimalism” või „uus spirituaalne muusika” (Cobussen, 2008), kuid käesolev ettekanne püüab uurida nende vokaalteoseid pühaduse mõiste kaudu. Mõiste „numinoosne” (Otto, 1917) on küll asjakohane kirjeldamaks kuulamiskogemust, mida Pärdi ja Taveneri teosed vahendavad, ometi ei selgita see niisuguse emotsiooni põhjuseid. Nende teoste vaieldamatu mõju mõistmiseks tuleb „küsitleda” muusikalisi struktuure endid ning seega läheneda Pärdi ja Taveneri vokaalteostele semiootiliste meetodite kaudu. Selline uurimus tõstatab küsimuse pühaduse mõistest, mis avaldub materiaalsete märkide ja sümbolite kaudu, samas kui mõiste „spirituaalsus“ seostub individuaalsete isikliku kogemuse vormidega.
Selles kontekstis võib pühadust mõista kui kõlavat struktuuri (Bouteneff, Engelhardt ja Saler, 2021), mis sõltub konkreetsetest materiaalsetest muusikalistest elementidest, näiteks hääletämbrist. Sellest lähtuvalt on ettekande eesmärgiks uurida, kuidas on Pärt ja Tavener modelleerinud pühaduse muusikalisi väljendusviise oma vokaalteostes? Ja kuidas vahendavad need väljendusviisid religioosseid, esteetilisi ja kultuurilisi diskursusi tänapäevases kontekstis? Ettekanne analüüsib Pärdi ja Taveneri hilisemat vokaalloomingut, täpsemalt Taveneri teoseid „Eternal Sunrise“ (1997) ja „Ikon of Eros“ (2000) ning Pärdi teoseid „Triodion“ (1998) ja „In principio“ (2003).
Marie Antunes Serra on prantsuse muusikateadlane ja Strasbourgi Ülikooli protestantliku teoloogia teaduskonna religiooniuuringute doktorant. Tal on muusikateaduse magistrikraad Pariisi VIII ülikoolist, kus ta uuris korduste rolli Arvo Pärdi ja John Taveneri vokaalmuusikas. Tema praegune doktoritöö keskendub pühaduse väljendusviisidele Pärdi ja Taveneri vokaalloomingus, rakendades semiootilisi ja narratoloogilisi meetodeid. Tema uurimishuvid hõlmavad 20. ja 21. sajandi muusika semiootilist käsitlust.