Greater Antiphons

„Greater Antiphons“ tuli maailma esiettekandele 28. mail 2016 Los Angeleses Walt Disney nimelises kontserdimajas festivalil „Mozart & Pärt“. Esitasid dirigent Gustavo Dudamel ja Los Angelese filharmoonia orkester, kelle tellimusel teos valmis ning kellele see on ka pühendatud. 

Keelpilliorkestriteose „Greater Antiphons“ aluseks on 1988. aastal a cappella koorile loodud „Sieben Magnificat-Antiphonen“. Nagu pealkirigi viitab, on tegemist antifonidega, mida roomakatoliku liturgias lauldakse seitsmel õhtupalvusel enne jõululaupäeva (17.–23. detsembrini), igal päeval üks antifon koos magnificat’iga ehk Maarja ülistuslauluga. Paljudes keeltes tuntakse neid ka kui suuri antifone (Greater Antiphons) või oo-antifone, sest igaüks neist algab austava pöördumisega Kristu…

„Greater Antiphons“ tuli maailma esiettekandele 28. mail 2016 Los Angeleses Walt Disney nimelises kontserdimajas festivalil „Mozart & Pärt“. Esitasid dirigent Gustavo Dudamel ja Los Angelese filharmoonia orkester, kelle tellimusel teos valmis ning kellele see on ka pühendatud. 

Keelpilliorkestriteose „Greater Antiphons“ aluseks on 1988. aastal a cappella koorile loodud „Sieben Magnificat-Antiphonen“. Nagu pealkirigi viitab, on tegemist antifonidega, mida roomakatoliku liturgias lauldakse seitsmel õhtupalvusel enne jõululaupäeva (17.–23. detsembrini), igal päeval üks antifon koos magnificat’iga ehk Maarja ülistuslauluga. Paljudes keeltes tuntakse neid ka kui suuri antifone (Greater Antiphons) või oo-antifone, sest igaüks neist algab austava pöördumisega Kristuse poole – „Oo, Tarkus“, „Oo, Taaveti võti“, „Oo, Koidutäht“ jne. Arvo Pärt on need palved koondanud üheks terviklikuks kontsertteoseks ning võtnud muusika aluseks antifonide saksakeelse teksti. Teos on komponeeritud ranges tintinnabuli-stiilis, kus igal osal on oma lõpetatud vorm ja individuaalne karakter. Orkestrile loodud instrumentaalversioonis me antifonide teksti küll ei kuule, kuid teose muusika on teksti kujundite ja meeleoludega sellegipoolest tihedalt seotud. 

Teose algversioonis kogu koori diapasooni hõlmavas 1. osas lauldakse Tarkusest, mis täidab „ilma äärest ääreni“, 2. osa arhailise kõlaga kvindiburdoonil Moosesest ja vana testamendi seadustest; 3. osa „Oo, Iisai võsu“ kulgeb ülespoole tunglevates dissonantsetes pidedes ning 6. osas „Oo, kõigi rahvaste Kuningas“ kehtestavad need sõnad end kõigis kolmes faktuurikihis ning kolmes erinevas tempos. Teose kulminatsiooniks on vastandite paar 4. ja 5. osa, hõlmates vastavalt tsükli sümmeetrilist keskpaika ja kuldlõikepunkti. Muusikaliselt erinevad need teineteisest nii faktuurilt, dünaamikalt kui ka harmooniliselt. „Oo, Taaveti võti“ on a-mollist lähtuvates täiskõlalistes fortissimo-akordides ülistuslaul Kristusele kui kõikvõimsale valitsejale, surma võitjale. „Oo, Koidutäht“ on aga õrn ja vaikne palve Kristuse kui „igavese valguse hiilguse“ poole, mille muusikat toonivad samaaegselt duuris ja mollis liikuvad hääled (sopran ja tenor E-duuris, alt ja bass e-mollis), andes sellele erilise saladusliku värvi. Seitsmendas osas „Oo, Immanuel“ kõlab 1. osast tuttav muusikaline materjal, mis seob kogu tsükli tervikuks.

Sama muusika põhjal on Arvo Pärt loonud veel teisegi instrumentaalversiooni - 2008. aastal valmis seade kaheksale tšellole pealkirjaga „O-Antiphonen“. Tšelloversiooni tellis heliloojalt ansambel Conjunto Ibérico (hilisema nimega Cello8ctet Amsterdam), kellele see on ka pühendatud.