Arvo Pärdi Keskuse südameks on arhiiv, mis koondab endas kogu helilooja loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.

Arvo Pärdi isikuarhiivi peamise osa moodustavad helilooja originaaldokumendid. Neist vanim – fotopostkaart helilooja vanavanaisast – pärineb 19. sajandi viimasest veerandist (täpne aastaarv teadmata). Loomingulise tegevusega seotud käsikirjalisi materjale on arhiivis alates 1970. aastatest. Siiski hakkas enamik arhiividokumente kogunema alates 1980. aastast pärast Pärtide emigreerumist läände.

Arvo Pärdi esimeseks arhivaariks võib pidada Nora Pärti, sest just tema on eelnevad 30 aastat hoolitsenud kogu mahuka dokumendihalduse eest. Tänu tema tegevusele ei pidanud arhiivi töötajad esmalt kogu materjali üksikasjalikult läbi töötama, vaid said väikeste tänapäeva arhiivinõuetest tulenevate täiendustega kasutusele võtta Nora Pärdi väljatöötatud liigitusskeemi.

Foto Arvo Pärdist

Arvo Pärdi arhiiv on üsna mahukas ja sisaldab väga erinevat liiki dokumente. Kõige väärtuslikumad neist on teoste käsikirjalised partituurid, visandid-skeemid ja muusikapäevikud, millest uuemad ei ole veel keskusesse jõudnud, sest helilooja töötab nendega edasi.

Suur osa Pärdi 1950.–1970. aastate visanditest ja partituuridest on arhiivis vaid digikoopiatena ning nende originaalid on hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis. Nimelt kuulusid nõukogude ajal originaalpartituurid riigile ning heliloojatele jäid vaid käsikirja koopiad. Oleme materjale digiteerinud ka Rahvusarhiivist, Eesti Filmiarhiivist, Eesti Kirjandusmuuseumist ja Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist.

Lisaks on arhiivis hoiul sõpradele ja kolleegidele kirjutatud muusikalised pühendused, kalendrid, kavalehed, plakatid, intervjuud heliloojaga ja tema muusika interpreetidega, meediakajastused ja palju muud.

Aliina visand 1975

Kogus on mitukümmend tuhat fotot, mis on seotud nii Arvo Pärdi isikliku elu kui ka loomingulise tegevusega. Fotosid on nii negatiividel, positiividel kui ka digitaalsel kujul ning nende hulk suureneb pea iga päev. Arhiivis leidub teadustöid, aga ka nende mustandeid koos helilooja või tema abikaasa Nora Pärdi märkustega. Viimased on arhiivi jõudnud juhul, kui uurijad on küsinud nõu ja palunud oma uurimistööd enne lõplikku valmimist üle lugeda.

Kirjavahetuse hulk on suur ja sisu poolest mitmekesine: peale erakirjade leidub arhiivis teoste loomise ja salvestamisega ning festivalide korraldamisega seotud kirju, aga ka fännikirju, õnnitluskaarte ja kutseid.

Arvo Pärdile on antud üle 80 autasu või aunimetuse, mille dokumendid ja esemed on samuti hoiul helilooja arhiivis. Kogu hulka kuulub ka Pärdi mööbliesemeid, kingitusi ja talle pühendatud teoseid.

Arhiivikogus on ka Arvo Pärdi muusikaga heliplaadid. Arhiivi audio- ja videosalvestised on digitaalsed või mitmesugustel kandjatel – näiteks erinevate mõõtude ja vanusega magnetlintidel, filmilintidel, videokassettidel, DVDdel. Kogusse kuulub ka erasalvestusi proovidest-kontsertidest ja intervjuudest, mille on teinud kas helilooja pereliikmed, interpreedid, uurijad või ajakirjanikud.

Arhiivis on peale selle filme, raadio- ja telesaateid heliloojast, filme, mille muusika autor on Arvo Pärt, ning salvestisi, kus on kasutatud tema kontsertmuusikat – balletietendused, mängu- ja dokumentaalfilmid jne.

2016. aastal annetati arhiivile esimesed erakogud: USA Eesti Helikunsti Keskuse aktiivse liikme ja ajalehe Vaba Eesti Sõna muusikakriitiku Juta Kurmani kogu Arvo Pärti puudutavate dokumentidega ning kirjastuse Universal Edition esindaja Eric Marinitschi fotokogu, mis on tekkinud 20 aasta jooksul heliloojat kontsertidel saates.

Arhiivis leiduva materjaliga saab tutvuda keskuses kohapeal ning arvestades dokumentidele määratud juurdepääsutingimusi. Dokumente välja ei laenutata.
Uurjatel palume külastuse eelnevalt kokku leppida e-kirja teel anneli@arvopart.ee.

 

Pood