Hoone

Arhitektid

Nieto Sobejano Arquitectos

Arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos, mis tegutseb Madridis ja Berliinis, asutasid 1985. aastal arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano.

Enrique Sobejano lõpetas 1983. aastal Madridi Polütehnilise Ülikooli ja New Yorgis asuva Columbia ülikooli arhitektuuri- ja planeerimiskooli ning on sellest ajast saadik töötanud arhitektina. Ta on Berliini Kunstide Ülikooli (UdK) disaini aluste õppetooli professor ja samuti Berliini Kunstide Akadeemia (AdK) püsiliige.

Fuensanta Nieto lõpetas 1983. aastal Madridi Polütehnilise Ülikooli ja New Yorgis asuva Columbia ülikooli arhitektuuri- ja planeerimiskooli ning on sellest ajast saadik töötanud arhitektina. Ta on arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos asutajapartner ja Madridi Euroopa Ülikooli professor.

Nad on oma tööde eest pälvinud mitmeid auhindu, mille hulka kuuluvad Hispaania riiklik kultuuriväärtuste hoidmise ja taastamise auhind (National Prize for Conservation and Restoration of Cultural Heritage 2007), Saksa arhitektide liidu välja antav Nike preemia (BDA-Architekturpreis Nike 2010), Aga Khani arhitektuuripreemia (Aga Khan Award for Architecture 2010), Piranesi Rooma preemia (Piranesi Prix de Rome 2011), Euroopa aasta muuseumi auhind (European Museum of the Year Award 2012), Hannes Meyeri preemia (Hannes Meyer Prize 2012) ja Alvar Aalto medal (2015).

Heli, aeg, koht

Aega peetakse tavaliselt muusikalise kompositsiooni kandvaks põhimõtteks, niisamuti nagu arhitektuuri määratletakse kui ruumiloome kunsti. Teisalt on tõsi ka see, et arhitektuuriteose tajumine on seotud tema ajalise mõõtmega, samas kui heli on nende ruumiliste tingimuste tulem, kus teda esitatakse. Seesama muusikat ja arhitektuuri siduv dihhotoomia – aeg ja koht – on aluseks ka meie Arvo Pärdi Keskuse projektile, mis püüab leida kooskõla Eesti helilooja teoste intiimsuse ja siinse maastiku tüüne ilu vahel.

Tihedas metsas kõrgete männipuude keskel toetub hoone hulknurksete siseõuede mustrile, mille vahelduva suuruse ja asendiga variatsioonid loovad erinevaid ruumilisi järgnevusi. Justkui peegli peegeldus peeglis – „Spiegel im Spiegel“ – rulluvad viisnurkse teema variatsioonid lahti hierarhiateta siseruumiks, mida ümbritseb katkematu fassaadpind dialoogis pehme topograafia ja puude vertikaalse rütmiga. Hoonel puuduvad lõpetused ja peafassaad: ta toimib jätkuvuses ja võimaldab erinevaid kokkupuuteviise. Sise- ja välisruumide omavahelist suhet ühendavad õhukesed ümmargused sambaread, mis meenutavad mõningate Arvo Pärdi teoste ja ka ümbritsevate puude rütmikat. Sammaste paigutuse tihedus ning välisfassaadi läbipaistvuse eri astmed on kohandatud aladele, mis vajavad vastavalt rohkem või vähem looduslikku valgust. Suur tsingist katuseplatvorm Suur tsingist katuseplatvorm voolab maapinna poole, kattes ja kaitstes siseruume. Viisnurksete sisehoovide mustriseeriale vastanduvad loogetega kumerad seinad, millest hargneb– arhitektuurne ja võib-olla ka muusikaline – vestlus paiga orgaaniliste vormidega.

Hoonesse on paigutatud kaks ainukordset arhitektuurielementi. Muusikateose aktsentidena kannavad nad teatavat võõristust, mis seob projekti tihedalt Arvo Pärdi isikuga. Väikse ortodoksi pühakoja abstraktsioonina tajutav kabel ühel siseõuel näib, justkui oleks ta ammu enne meid seal juba paiknenud. Teisalt kõrgub männipuude kohal kerge ja sihvakas spiraaltorn, mille tipust avanevad vaated Läänemerele. Betoonist kabel on kinnitatud maapinnale, kuhu see ka kuulub, samas kui metalltorn küünitab taeva poole, luues vastandpaari, mis avab meile hoone kaks olemuslikku algimpulssi: soovi maapinnaga ühte sulanduda ning püüdluse ilmvõimatu kaalutuse poole.

Projekti loomise ja hoone ehitamise rahulik kulg hõlmas ka meie enda Arvo Pärdi muusika tõlgendamisprotsessi. Nii nagu muusikalises improvisatsioonis, aitasid ootamatud täheldused ka meil varjatud seoseid märgata. Lisanud oma arhitektuursetele visanditele juhukaupa „Tabula Rasa“ partituuri algseid märkmeid, tekkisid üllatavad sekkumised: paralleeltekstide katkendid, pentagrammid, maapinnadetailid, geomeetriad, vahelduvad rütmid ja vihjed, millest kujuneb heli, aega ja kohta siduvate sügavmõtteliste seoste metafoor.

Enrique Sobejano
Fuensanta Nieto

Enrique Sobejan and Fuensanta Nieto

Pood