Hoone

Majaplaan

Fuajee

Infolaud, kohvik, pood, laste mängunurk

Näituseala ja filmituba

Saaliala

Saal 140 inimesele, foonikaruum, ruumid esinejatele

Raamatukogu

Lugemistoad, raamatukogu, klassitoad

Loometoad

Loometuba, Helilooja töötuba

Kabel

Arhiiv ja tööruumid

Arhiivi töö- ja laoruumid, personali toad

Torn

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

Avarast fuajeest saab alguse külastaja teekond Arvo Pärdi Keskuses. Siit võib liikuda näitusealale kuulama helilooja muusikat või suunduda filmituppa, kus linastuvad Arvo Pärdi isikut ja loomingut avavad filmid. Nende vahelt viib tee nii klassituppa, kontserdisaali kui ka hubasesse raamatukokku.

Fuajee teine tiib juhib külastaja keskuse poe, kohviku ja lastealani, kuhu pääseb ilma piletita. Poest leiab valiku Arvo Pärdi muusikaga noote ja heliplaate ning teemakohast kirjandust, võimalik on kaasa osta keskust tutvustavaid postkaarte ja meeneid. Kohviku servas ootab väikesi ja suuri külastajaid hariv ja mänguline lasteala, kus saab oma teadmisi proovile panna Arvo Pärdi teemalises viktoriinis ning vaadata multifilme, millele Pärt noore heliloojana on muusika kirjutanud.

Majas toimuvate sündmuste ja tegevuste kohta saab lisainfot sissepääsu vastas asuvast infolauast, kus toimub ka piletimüük.

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

Avar ja valgusrikas näituseala on maja esimestel lahtioleku kuudel jäetud vabaks, et esitleda hoone unikaalset arhitektuuri ning ruumist avanevat metsavaadet. See on paik, kuhu külastaja on oodatud jalutama, mõtisklema ja privaatselt muusikat kuulama. Selleks on võimalik infolauast kaasa võtta spetsiaalselt keskuse jaoks loodud „Arvo Pärdi muusika teejuht” – muusika kuulamise rakendus, mis sisaldab esinduslikku valikut Pärdi teoste helisalvestusi koos taustainfo ja helilooja biograafiliste andmetega.

Uuel aastal avaneb näitusealal Arvo Pärdi Keskuse püsiekspositsioon, mille keskmes on sõna, heli ja vaikus ning mille aluseks on helilooja mõtisklused tema muusikapäevikutest.

Filmituba on mõeldud väiksemas ringis filmivaatamiseks, mahutades kuni 15 inimest. Programmis linastuvad Arvo Pärdi elu ja loominguga seotud dokumentaalfilmid ja telesaated. Hooaja avab keskuse tellimusel valminud Jaan Tootseni ja Jaak Kilmi lühidokumentaal heliloojast.

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

150-kohaline saal loob oma rahuliku metsavaatega erilise õhustiku kontsertideks ja salvestusteks. Saali akustika on paika pannud Hispaania büroo Arau Acustica ning eelkõige on see sobiv kammerkoosseisudele. Ka Arvo Pärdi loomingus on esiplaanil teosed kammerkoorile ja keelpillorkestrile, samuti solistidele ja erineva koosseisuga ansamblitele. Loomulikult ei ole keskuse saal loodud üksnes Pärdi loomingu esitamiseks, vaid on avatud ka teiste heliloojate ja eri ajastutest pärit muusikale.

Saalis on võimalik korraldada ka konverentse, filmiseansse, vestlusõhtuid ja palju muud.

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

Väike kaminaga raamatukogu pakub võimalust süveneda muusika-, kunsti- ja teoloogiaalasesse kirjandusse. Kõige rohkem leidub raamatute seas õigeusu vaimsust ja teoloogiat käsitlevaid väljaandeid, mis on olnud Arvo Pärdi jaoks oluline inspiratsiooniallikas. Raamatukogu tuum on umbes 2000 köidet Arvo ja Nora Pärdi isiklikust, helilooja loomeaastate jooksul tekkinud kogust.

Raamatukokku on oodatud kõik keskuse külastajad, kes soovivad tutvuda kogus leiduvate väljaannetega, seal hulgas helilooja teoste nootidega, või kuulata Arvo Pärdi muusikat raamatukogus leiduvatelt heliplaatidelt. Uurijaid ootavad privaatsed töölauad ning võimalus kasutada digiarhiivi andmebaasi.

Kolme sisehooviga piirnev klaasseintega klassituba on põnev ruum keskuse haridusprogrammide läbiviimiseks. Arvo Pärdi elu ja loomingu teemalistesse tundidesse on oodatud igas vanuses kooliõpilased, samuti täiskasvanud. Klassituba on varustatud kvaliteetse audio- ja videotehnikaga. Tunnid toimuvad eelneval kokkuleppel.

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

Keskuse süda – Arvo Pärdi arhiiv – asub töötajate alal ning igapäevased keskuse külastajad sinna ei satu. Väärtuslik arhiivivara on tallel kolmes hoidlas. Neist suurimas on hoiul helilooja käsikirjaline noodimaterjal, teoste visandid ja skeemid, fotod, kavalehed, kirjavahetus ja palju muud, mis paberkandjal. Madalama temperatuuriga ruumis asub rikkalik audio- ja videokogu ning eraldi ruumis arhiivi digihoidla.

Hoidlate kõrval on tööruumid arhiivispetsialistidele, muusikateadlastele ja teistele keskuse töötajatele.

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

Metsavaatega loometuba on mõeldud keskuses resideerivate kunstnike tööruumiks. Oodatud on mitte ainult heliloojad ja interpreedid, vaid ka teiste valdkondade esindajad – kirjanikud, kunstnikud, filmi- ja tantsukunsti viljelejad, samuti väiksemad kollektiivid. Tulevikus on keskusel kavas ellu kutsuda resideeriva kunstniku stipendium, mis võimaldaks loovisikul keskuses töötada pikema aja vältel ning annaks võimalus süveneda suurematele teostele ja projektidele.

Keskuse üks erilisemaid ruume on Arvo Pärdi töötuba ehk nn Berliini tuba, mis on peamiselt sisustatud helilooja Berliini-kodust pärit isiklike esemetega. Lisaks klaverile ja väikesele spinetile, nootidele ja raamatutele, leidub seal ka näiteks vana tubakakapp, milles helilooja hoidis oma muusikapäevikuid (praegu on need hoiul keskuse arhiivis), ning massiivne kirjutuslaud, millel Arvo Pärt on kirjutanud mitmed oma Berliini-aastatel loodud teosed.

Berliini tuba on helilooja privaatne tööruum ning keskuse külastajatele on selle uksed üldjuhul suletud.

© Paco Ulman

Kreeka traditsioonilise arhitektuuriga 15 m2 suurune kabel asub keskuse suurimas siseõues ning sinna pääseb raamatukogu kaudu. Vaikse ja hämarana on kabel sobiv paik mõtluseks ja enesesse süüvimiseks. Kabel on pühendatud Athose pühale Siluanile ja Essexi Püha Ristija Johannese kloostri asutajale arhimandriit Sofronile. Arvo ja Nora Pärt olid üle kümne aasta lähedalt seotud isa Sofroniga ning tema kaudu avanes neile ka isa Sofroni õpetaja, püha Siluani tekstide maailm, mis on Arvo Pärdi loomingus märgilise tähendusega.

© Tõnu Tunnel / Arvo Pärdi Keskus

Männimetsa kohal kõrgub kerge ja sihvakas spiraaltorn, mille tipust avanevad vaated Lahepera ja Lohusalu lahele, sadamale, Pakri poolsaarele ja tuulepargile. Vaatetorn on avatud kevadest sügiseni keskuse lahtiolekuaegadel. Torni pääseb keskuse töötaja saatel korraga kuni viis inimest.

Fuajee

Infolaud, kohvik, pood, laste mängunurk

Näituseala ja filmituba

Saaliala

Saal 140 inimesele, foonikaruum, ruumid esinejatele

Raamatukogu

Lugemistoad, raamatukogu, klassitoad

Loometoad

Loometuba, Helilooja töötuba

Kabel

Arhiiv ja tööruumid

Arhiivi töö- ja laoruumid, personali toad

Torn

Pood