Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler

1989. aastal orelile loodud „Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler“ valmis Paraineni orelifestivali tellimusel ning on pühendatud organist Kari Jussilale, kes teose samal festivalil esimest korda ka ette kandis. Lühema pealkirjaga „Mein Weg“, versioon 14 keelpillile ja löökpillidele, on pärit aastast 1995 ning on pühendatud esiettekandjatele Andreas Peer Kählerile ja Kammerorchester Unter den Lindenile. Pealkiri on võetud juudi päritoluga kirjaniku ja luuletaja Edmond Jabèsi (1912–1991) prantsuskeelsest luuletusest saksakeelses tõlkes kogust „Küsimuste raamat“ („Le Livre des questions“, 1963). Kuigi heliloojal on instrumentaalteoseid, millesse tekst on sõna-sõnalt muusikasse sisse kirjutatud, siis siin on Jabési luuletus kaasas motona. Selles on kirjeldatud elutee heitlikkust oma tõusude …

1989. aastal orelile loodud „Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler“ valmis Paraineni orelifestivali tellimusel ning on pühendatud organist Kari Jussilale, kes teose samal festivalil esimest korda ka ette kandis. Lühema pealkirjaga „Mein Weg“, versioon 14 keelpillile ja löökpillidele, on pärit aastast 1995 ning on pühendatud esiettekandjatele Andreas Peer Kählerile ja Kammerorchester Unter den Lindenile. Pealkiri on võetud juudi päritoluga kirjaniku ja luuletaja Edmond Jabèsi (1912–1991) prantsuskeelsest luuletusest saksakeelses tõlkes kogust „Küsimuste raamat“ („Le Livre des questions“, 1963). Kuigi heliloojal on instrumentaalteoseid, millesse tekst on sõna-sõnalt muusikasse sisse kirjutatud, siis siin on Jabési luuletus kaasas motona. Selles on kirjeldatud elutee heitlikkust oma tõusude ja mõõnadega:

Mein Weg hatte große Stunden,
Stöße und Schmerzen.
Mein Weg hat Gipfel und Wellentäler,
Sand und den Himmel.
Der meine oder der deine.

Tuli vägevaid hetki ette mu teel,
uperpalle ja haavu.
On tippe ja põhjalaineid mu teel,
oma liiv, oma taevas.
Minu teel – või sinu teel.

Edmond Jabès (1912–1991) raamatust „Das Buch der Fragen“ („Le Livre des Questions“)
Tõlkinud Hasso Krull

Muusikas on see idee antud edasi kolme kihina, mis üksteist peegeldades liiguvad proportsioonikaanoni-tehnikas kolme erineva kiirusega: kõige kõrgematel häältel on kaheksandiknoodid, keskmistel veerandnoodid ja kõige madalamatel poolnoodid, kusjuures iga häältegrupp järgib sama tõusude ja laskuvate fraaside üldjoonist üksteisest kord kõrguste poole, siis aga jälle laskuvas suunas möödudes.