Psalm 50 (51), sekvents „Dies irae“ 1-8 surnutemissast (reekviemist)
Miserere mei, Deus, secundum magnam misericordiam tuam. Et secundum multitudinem miserationum tuarum, dele iniquitatem meam.
Amplius lava me ab iniquitate mea et a peccato meo munda me.
Quoniam iniquitatem meam ego cognosco, et peccatum meum contra me est semper.
Dies irae, dies illa
solvet saeclum in favilla:
teste David cum Sibylla.
Quantus tremor est futurus,
quando iudex est venturus,
cuncta stricte discussurus.
Tuba mirum spargens sonum
per sepulcra regionum,
coget omnes ante thronum.
Mors stupebit et natura,
cum resurget creatura,
iudicanti responsura.
Liber scriptus proferetur,
in quo totum continetur,
unde mundus iudicetur.
Iudex ergo cum sedebit,
quidquid latet apparebit.
Nil inultum remanebit.
…
Psalm 50 (51), sekvents „Dies irae“ 1-8 surnutemissast (reekviemist)
Miserere mei, Deus, secundum magnam misericordiam tuam. Et secundum multitudinem miserationum tuarum, dele iniquitatem meam.
Amplius lava me ab iniquitate mea et a peccato meo munda me.
Quoniam iniquitatem meam ego cognosco, et peccatum meum contra me est semper.
Dies irae, dies illa
solvet saeclum in favilla:
teste David cum Sibylla.
Quantus tremor est futurus,
quando iudex est venturus,
cuncta stricte discussurus.
Tuba mirum spargens sonum
per sepulcra regionum,
coget omnes ante thronum.
Mors stupebit et natura,
cum resurget creatura,
iudicanti responsura.
Liber scriptus proferetur,
in quo totum continetur,
unde mundus iudicetur.
Iudex ergo cum sedebit,
quidquid latet apparebit.
Nil inultum remanebit.
Quid sum miser tunc dicturus?
Quem patronum rogaturus,
cum vix iustus sit securus?
Dies irae, dies illa
solvet saeclum in favilla:
teste David cum Sibylla.
Tibi soli peccavi et malum coram te feci, ut iustificeris in sermonibus tuis, et vincas cum iudicaris.
Ecce enim in iniquitatibus conceptus sum et in peccatis concepit me mater mea.
Ecce enim veritatem dilexisti; incerta et occulta sapientiae tuae manifestasti mihi.
Asperges me hyssopo, et mundabor; lavabis me et super nivem dealbabor.
Auditui meo dabis gaudium et laetitiam et exsultabunt ossa humiliata.
Averte faciem tuam a peccatis meis et omnes iniquitates meas dele.
Cor mundum crea in me, Deus, et spiritum rectum innova in visceribus meis.
Ne proiicias me a facie tua et spiritum sanctum tuum ne auferas a me.
Redde mihi laetitiam salutaris tui et spiritu principali confirma me.
Docebo iniquos vias tuas et impii ad te convertentur.
Libera me de sanguinibus, Deus, Deus salutis meae et exsultabit lingua mea iustitiam tuam.
Domine, labia mea aperies et os meum annuntiabit laudem tuam.
Quoniam si voluisses sacrificium, dedissem utique; holocaustis non delectaberis.
Sacrificium Deo spiritus contribulatus; cor contritum et humiliatum, Deus, non despicies.
Benigne fac, Domine, in bona voluntate tua Sion ut aedificentur muri Ierusalem.
Tunc acceptabis sacrificium iustitiae, oblationes et holocausta; tunc imponent super altare tuum vitulos.
Rex tremendae maiestatis,
qui salvandos salvas gratis,
salva me, fons pietatis.
Jumal, ole mulle armuline oma heldust mööda, kustuta mu üleastumised oma rohket halastust mööda!
Pese mind hästi mu süüteost ja puhasta mind mu patust!
Sest ma tunnen oma üleastumisi ja mu patt on alati mu ees.
See viha päev on õudne,
kui maailm muutub tuhaks,
nagu tunnistab Taavet koos Sibyllaga.
Kui suur on see hirm,
kui ilmub kohtumõistja
ja heidab kõik enda alla.
Pasun hüüab valjult
läbi surmariigi,
kutsub kõiki trooni ette.
Surm ja loodus tarduvad
kui surnud üles tõusevad,
et anda vastust kohtumõistjale.
Loetakse ette raamat,
kus on kirjas kõik,
mis maailmas on tehtud.
Kohtumõistja istub maha
ja teeb ilmsiks kõik varjatu,
ega unusta midagi.
Mida ma vilets siis ütlen?
Millist pühakut hüüan appi,
kui õiglasedki pole muretud?
See viha päev on õudne,
kui maailm muutub tuhaks,
nagu tunnistab Taavet koos Sibyllaga.
Üksnes sinu vastu olen ma pattu teinud, ja olen teinud seda, mis on paha sinu silmis, et sa oleksid õiglane oma sõnades ja selge oma kohtumõistmises.
Vaata, süüteos olen ma sündinud ja patus on ema mu saanud.
Vaata, sul on hea meel tõest, mis asub südame põhjas, ja salajas annad sa mulle tarkust teada.
Puhasta mind patust iisopiga, et ma saaksin puhtaks; pese mind, siis ma lähen valgemaks kui lumi!
Anna mulle kuulda rõõmustust ja rõõmu, et ilutseksid mu luud-liikmed, mis sina oled puruks löönud!
Peida oma pale mu pattude eest ning kustuta kõik mu pahateod!
Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!
Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu!
Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind!
Ma tahan üleastujaile õpetada sinu teid, et patused sinu poole pöörduksid.
Kisu mind välja veresüüst, oh Jumal, mu pääste Jumal! Siis mu keel laulab rõõmsasti sinu õiglusest.
Issand, ava mu huuled, et mu suu kuulutaks sinu kiidetavust!
Sest tapaohvrid ei meeldi sulle, muidu ma annaksin neid; põletusohvrist ei ole sul head meelt.
Jumalale meelepärane ohver on murtud vaim, murtud ja purukslöödud südant ei põlga Jumal.
Tee head Siionile oma head meelt mööda, ehita Jeruusalemma müürid!
Siis hakkavad sulle meeldima õiguse ohvrid, põletusohvrid ja koguohvrid, siis tuuakse härjavärsse su altarile!
Hirmus majesteetlik Kuningas,
kes sa päästetavaid päästad armuga,
päästa mind, halastuse allikas!