Te Deum

Aastaid tagasi viis juhus Arvo Pärdi kokku šveitsi maalikunstniku Martin Rufiga, kelle sõnul on mägedel võimalik eristada üle kahekümne sinise varjundi. See teadmine talletus helilooja meeltesse, kujunedes teose loomise üheks algimpulsiks. Kui „Te Deumi” struktuursed liikumised paberile kanda, avaneb meie silme ees ühtäkki mägede majesteetlik panoraam.

Paljud Arvo Pärdi vokaalteosed on loodud liturgilistele või palvetekstidele. „Te Deumi” aluseks olev varakristlik hümn, mida vahel nimetatakse ka Püha Ambrosiuse hümniks, pärineb 4. sajandi lõpust. Teksti 29 värsirida jagunevad 17 osaks, mis omakorda moodustavad kolm suuremat alaosa. Teose kuulamisel on need jaotused vaevumärgatavad, teisenedes kuulaja tajus elavaks tervikuks. Iga värsirida esitletakse esmalt gregooriuse laulu m…

Aastaid tagasi viis juhus Arvo Pärdi kokku šveitsi maalikunstniku Martin Rufiga, kelle sõnul on mägedel võimalik eristada üle kahekümne sinise varjundi. See teadmine talletus helilooja meeltesse, kujunedes teose loomise üheks algimpulsiks. Kui „Te Deumi” struktuursed liikumised paberile kanda, avaneb meie silme ees ühtäkki mägede majesteetlik panoraam.

Paljud Arvo Pärdi vokaalteosed on loodud liturgilistele või palvetekstidele. „Te Deumi” aluseks olev varakristlik hümn, mida vahel nimetatakse ka Püha Ambrosiuse hümniks, pärineb 4. sajandi lõpust. Teksti 29 värsirida jagunevad 17 osaks, mis omakorda moodustavad kolm suuremat alaosa. Teose kuulamisel on need jaotused vaevumärgatavad, teisenedes kuulaja tajus elavaks tervikuks. Iga värsirida esitletakse esmalt gregooriuse laulu meenutava vaba melismaatilise meloodiana mees- või naiskoori esituses. Seejärel kordub tekst kauguses asuva kolmanda ehk „taevase” koori kajana, kuid nüüd juba palju rangemate reeglite järgi komponeeritud viisil. Aeg-ajalt võtavad värsikorduse üle hoopis instrumendid. Omapärase efekti annab teosele salvestatud tuuleharfi kasutamine, mis kannab teoses orelipunkti rolli, olles oma funktsioonilt lähedane Bütsantsi kirikulaulu ison’ile*. „Te Deum” kui muusikateos on ajaloo vältel olnud pigem suursuguselt paraadlik, kuid siinses kiituslaulus Jumalale on välist hiilgust vähe. Muusika võrsub vaikusest, suubudes sinna jälle tagasi, alandliku meele pilk on pööratud sissepoole.

Arvo Pärt: „Te Deum“ oli millegi tabamatu otsimine, millegi, mis on ammu kadunud ja pole veel leitud, millegi, mida arvatakse olevat olematu, kuid siiski nii tõeline, et ei eksisteeri mitte ainult meie sees, vaid ka väljaspool meie olemist.“

Teose esiettekanne toimus Kölni Raadio koori ja orkestri ning dirigent Dennis Russell Daviese esituses 19. jaanuaril 1985 Kölnis, sellele järgnesid veel mitmed ettekanded. „Te Deumi“ interpretatsioon küpses aga edasi eesti dirigent Tõnu Kaljuste käe all, kes tabas ära teose tõelise olemuse ning kelle muusikalisest nägemusest kujunes eeskuju paljudele tulevastele esitajatele. Teos on pühendatud kirjastuse Universal Edition kauaaegsele juhile Alfred Schleele. 

_____________________________

*ison - burdoonheli või aeglaselt liikuv madal vokaalpartii, mida kasutatakse Bütsantsi kirikulaulus ja sellega seotud muusikatraditsioonides meloodia saatmiseks.