Toimumiskoht
Esinejad
„Just nii“, režissöör Elbert Tuganov (1963)
„Viimane korstnapühkija“, režissöör Elbert Tuganov (1964)
„Operaator Kõps seeneriigis“, režissöör Heino Pars (1964)
„Aatomik“, režissöör Elbert Tuganov (1970)
„Värvipliiatsid“, režissöör Avo Paistik (1973)
„Pallid“, režissöör Heino Pars (1973)
„Õed“, režissöör Elbert Tuganov (1974)
Tutvustus
Arvo Pärt kirjutas ajavahemikus 1962 – 1974 muusika kuueteistkümnele nukufilmile ja kolmele joonisfilmile. Siin avaldub hästi Pärdi lustlik ja mänguline pool. Eesti piires võib olla tegu ühe tuntuima osaga Arvo Pärdi loomingust, mis on tuttav põlvkondade üleselt paljudele lastele ja ka lastevanematele. Osa sellest loomingust on Eesti Rahvusringhääling koostöös Arvo Pärdi Keskusega taaslindistatult välja andnud ülipopulaarseks osutunud CD plaadil „Arvo Pärt – lapsepõlve lood“ ning saanud seeläbi ka uue hingamise.
Läbivamalt tegi Pärt animatsioonis koostööd kahe Eesti nukufilmi suurkuju, Heino Parsi ja Elbert Tuganoviga. Nende ühisloomingust on nii „Väike motoroller“ kui „Aatomiku laul“ saanud osaks meie lastelaulude klassikast. Samuti võib esile tõsta ühe Eesti esimese suure filmitähe Operaator Kõpsu äratuntavalt mõnusat tunnusmeloodiat, mis kõlab läbivalt kõigis neljas Kõpsu loos. Animatsioonis on Pärt saanud teha ka ilmselt oma kõige hoogsamaid eksperimente, millest tõuseb eriti esile näiteks filmi „Just nii“ dodekafooniline jazz või ka filmina ääretult abstraktne mõistujutt „Pallid“. Kultuurilooliselt toreda leiuna on ilmselt vähetuntud fakt, et lisaks „Aatomiku laulule“ on ka filmile „Viimane korstnapühkija“ tunnusloo sisse laulnud Eri Klas. Joonisfilmidest kerkib eriliselt esile režissöör Avo Paistiku erakordselt õnnestunud debüütfilm „Värvipliiatsid“, kus lihtne ja ilus linalugu on Arvo Pärdil väga peenelt helilise dramaturgiaga suunatud.
On selge, et mõnedel lühikestes animafilmides katsetatud motiividest on ka siirdeid kontsertloomingusse. Näiteks võib tuua, et juba ka 1962. aasta „Väikese motorolleris“ on kasutatud dodekafooniline helirea motiive, mida võib põhjalikumalt vormistatuna kuulda ka Pärdi 1963. aasta suurteostes „Perpetuum mobile“ ja Sümfoonia nr 1.
„Väike motoroller“, režissöör Heino Pars (1962, 9 min)
„Just nii“, režissöör Elbert Tuganov (1963, 10 min)
„Viimane korstnapühkija“, režissöör Elbert Tuganov (1964, 10 min)
„Operaator Kõps seeneriigis“, režissöör Heino Pars (1964, 21 min)
„Aatomik“, režissöör Elbert Tuganov (1970, 9 min)
„Värvipliiatsid“, režissöör Avo Paistik (1973, 9 min)
„Pallid“, režissöör Heino Pars (1973, 8 min)
„Õed“, režissöör Elbert Tuganov (1974, 7 min)
NB! Seansile tulevad külalised filmirežissöör Ülo Pikkov ja helilooja Märt-Matis Lill, kellega vestleb pärast linastust Kaarel Kuurmaa.
