Mart Saar – maailmapilguga rabalaulik

„Mart Saar – maailmapilguga rabalaulik”
Kogutud laulud III ja Klaveripalade albumi esitlus

Esinevad Arete Kerge (sopran), Iris Oja (metsosopran) ja Kadri–Ann Sumera (klaver). Vestlusringi juhib Riina Roose.

Mart Saar (1882-1963) kuulub Eesti esimese põlvkonna heliloojate sekka, kelle tähtsust meie kultuuriloo kujunemisel on võimatu üle hinnata. Selle väikevormide meistri rahutu hing katsetas üha, proovides läbi kõige erinevamaid stiile ja helikeelt romantilis-impressionistlikust kuni kõige uudsemalt dissonantsemani välja. Tema hingeasjaks oli leida muusikas meie rahvuslik identiteet ning välja arendada helikeel, mis käiks maailmakultuuriga ühte jalga, ent sisaldaks ometi midagi äratuntavalt eestilikku. Seda meie omapära leidis ta rahvamuusikast, mille mõjutusi intonatsioonis ja struktuuris võib aimata isegi teostes, kus otsesõnu rahvaviise kasutatud pole, ning looduses, eriti oma kodukoha rabades ja metsades. Neid loodusmuljeid „tõlkis” ta detailitundlikult ja armastusega helide keelde. Ei saa unustada ka Mart Saare panust pedagoogina. Mitmed tema õpilased on omakorda jälje meie muusikalukku jätnud, neist kuulsaim oli ilmselt laulasmaalane Ester Mägi, kes kindlasti jagas oma õpetaja kiindumust ürgse rahvamuusika ja looduse vastu. Tahtes meie tänapäeva muusikat ja kultuuri mõtestada ei saa Mart Saarest üle ega ümber. Ja ega ju ei tahagi. Sest tema muusika väärtus ei seisne mitte ainult ajaloos, vaid see on ergas, hingestatud, üllatav, humoorikas ja igati nauditav ka praegu.

Saar on ka siiani oma ligi 200 säilinud lauluga eesti viljakaim soololauluhelilooja. Iris Oja ja Kadri–Ann Sumera veavad projekti, mille käigus on plaanis salvestada kogu Saare laululooming. Esimestel kahel plaadil (kaastegevad Taavi Tampuu ja Atlan Karp) on ühtekokku 67 laulu, käesoleval kolmandal 29 (kaastegev Arete Kerge). Nende seas on ka esmasalvestusi ning mõni lausa visandist nö „ellu äratatud” laul, samuti kolm duetti. Valikust ei puudu ka mitu tuntud ja armastatud laulu, nagu „Ilmud kui unistus” või „Üksainus kord”. Materjali jagub veel kaheks albumiks.

Saar on oluline ka klaveriheliloojana. Paljud tema palad on mitmete eesti pianistide repertuaaris, ent mõnigi neist on siiani veel salvestamata. Nüüd on Kadri–Ann Sumera salvestanud elektroonilise albumi 26 palaga, millest mitmete puhul on tegemist esmasalvestusega.

Kontsert-esitluse vestlusring on hea võimalus värskendada oma teadmisi ja kuulda ehk ka mõndagi uut meie ühe olulisima klassiku ja omapärasema helikeelega teerajaja kohta.