Väike Buddha

Aastal 1993 valminud „Väike Buddha“ on esimene Hollywoodi suurfilm, milles kõlas Arvo Pärdi helilooming. Selle režissööri, maailmakuulsat itaalia autorit Bernardo Bertoluccit teatakse kinoloos pigem küllaltki skandaalsete või poliitiliselt terava laetusega filmidega, kuid „Väike Buddha“ on vaatamata üle kahetunnisele pikkusele ilmselt tema kõige koguperesõbralikum teos. See helgelt muinasjutuline laste õhtujutulik film toimub mitmes aegruumis, mida lahutab nii 2500 aastat, tuhanded kilomeetrid kui palju kultuurilisi mõistmatusi. 1993. aasta 1. septembril Pariisis esilinastusel istus režissööriga kõrvuti ka budistliku maailma superstaar XIV dalai laama ning sellest sai Hollywoodi mõjutatud popkultuuris üks esimesi budistlike laamade taassünni teemat ja Buddha elulugu tutvustav teos. Film lõpetab Bertolucci nn idatriloogia seeria, kuhu kuuluvad veel „Varjatud taevas “ning 1987. aastal talle 9 Oscarit toonud „Viimane keiser“.

Bertolucci jutustab filmis „Väike Buddha“ sarnaselt varasemate teostega justkui mitut lugu – üks toimub tänases päevas, sekulaarse perekonna Conradiga (Bridget Fonda ja Chris Isaak) Seattle’is, kelle juurde saabuvad budistlikud mungad rabava jutuga, et nende väike poeg Jesse võib olla ühe suure Tiibeti budistliku õpetaja taaskehastus. Kultuurikonflikti ületamiseks kingitakse neile budismi rajaja prints Siddhartha Gautama elulugu, mille lugemisest saab n-ö film filmis. Selles näeme inimkonna kannatusi mõtestavast printsist virgumise saavutanud Buddhana nimiosas Keanu Reeves’i. Konsultandina filmi juures osalenud ning selles väikese rolli teinud Bhutani laama Khyentse Norbust on aga tänaseks päevaks saanud riigi tuntuim filmirežissöör ning samuti üleilmse kuulsusega budismiõpetaja.

Bertolucci kasutab filmis tugevalt kultuuriliselt arhetüüpset ida-lääne vastandust, mida rõhutatakse ka esteetikas. Kogu Seattle’is toimuv tegevus on üles võetud 35mm lindile ning rõhutatud tühjade pindade, klaasi ja asfaldiga ning jahekõledate värvidega. Vastandina on kõik Nepaalis ja Bhutanis üles võetud ehk kõik idas toimuv filmitud 65mm kaameraga ning täidetud visuaalse lopsakuse ja soojade kuldsete värvitoonidega.

„Väikese Buddha“ filmi muusika peamiseks autoriks on tänavu meie seast lahkunud jaapani meister Ryuichi Sakamoto, kelle loomingut saab nautida pea terve filmi. Arvo Pärdi muusikast kõlab aga vahetult teise tunni eel laama Norbu surmameditatsiooni teemana teose „Sarah Was 90 Years Old“ minimalistlik löökpillisoolo, mis kordub mitmete minutite jooksul kolm korda vaheldumisi budistlike rituaalide helidega.

Kaarel Kuurmaa

Little Buddha
„Väike Buddha“
1993, USA
Rež Bernardo Bertolucci

25.-27. augustil toimuvad juba 13. aastat Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud „Pärt & Film“, mis tutvustavad laiemale publikule helilooja Arvo Pärdi loomingu ühte tahku ehk Pärdi teoste kasutamist filmides.