Uudised

Arvo Pärdi Keskus annab sel aastal välja kaks residendistipendiumit, et pakkuda kunstnikele võimalust pühenduda Arvo Pärdi Keskuses oma loomingule. Tänavu on üks stipendium ette nähtud muusikavaldkonna esindajale ning teine mõne muu kunstiliigiga tegelevale loovisikule. Selle aasta ainus taotlusvoor avaneb 9. jaanuaril ning taotlusi saab esitada kuni 29. veebruarini.

Arvo Pärdi teoste saamislugu ja konteksti süvitsi avavad vestlused helilooja ja Nora Pärdiga ning arhiivimaterjalide läbitöötamine toovad teinekord enesega kaasa põnevaid avastusi. Selle aasta alguses toimus Arvo Pärdi Keskuses järjekordne vestlus, mille keskmes oli teose „Annum per annum“ loomine.

10. novembril ilmub mainekalt plaadifirmalt ECM Arvo Pärdi autoriplaat „Tractus“, millel helilooja uuemat loomingut esitavad Tallinna Kammerorkester ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor ning sopran Maria Listra. Dirigent Tõnu Kaljuste käe all on plaadile jõudnud mitu uut seadet ja esmasalvestust. Arvo Pärdi ja legendaarse ECMi produtsendi Manfred Eicheri pikas koostöös on uus väljaanne juba seitsmeteistkümnes helilooja autoriplaat.

Silmapaistval noorel pianistil Tähe-Lee Liivil ilmub 11. novembril debüütalbum Arvo Pärdi kogu klaveriloominguga. Plaadile salvestatud muusika on loodud või seatud klaverile enam kui poole sajandi vältel, aastatel 1958–2010.

Täna, 11. septembril tähistab helilooja Arvo Pärt 88. sünnipäeva. Kogu Arvo Pärdi Keskuse meeskond soovib heliloojale palju õnne, tervist ja jätkuvat rõõmu! Pärdi päevade raames toimub Tallinna Jaani kirikus kell 19 traditsiooniline sünnipäevakontsert, kus astuvad üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Maria Listra (sopran), dirigent Tõnu Kaljuste. Kõlab eralditult Arvo Pärdi looming.

Täna, 1. septembril täitub 70 eluaastat teenekal eesti muusikul Andres Mustonenil. Kustumatu energia ja sõltumatu vaimuga Andres Mustonen on rohkem kui pool sajandit olnud jäägitult pühendunud oma kutsumusele. Kogu selle aja jooksul on ta innukalt tõlgendanud ja esitanud ka Arvo Pärdi loomingut kõikjal maailmas.

Arvo Pärt on öelnud: „Mul on elus interpreetidega tihti õnne olnud. Tõnu Kaljuste, tema koor ja orkester on hea näide.” Tõnu Kaljustega on vedanud kogu Eesti muusikakultuuril, millesse ta on aastakümnete jooksul kirjutanud end dirigendina, Nargenfestivali ellukutsuja ja kunstilise juhina, kollektiivide Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri asutaja ja pikaaegse juhina, uute teoste tellijana ja

2.‒11. septembrini 2023 toimuvatel Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns; Pärt – Tormis; Pärt – Kõrvits; Pärt – Tüür; Pärt – Lang. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab aga vaid tema enda looming. Pärdi päevadest on võimalik osa saada kirikutes ja esinemispaikades üle kogu Eesti: Haapsalus, Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Narvas, Viljandis, Paides, Raplas, Tartus, Viimsis, Tallinnas ja Laulasmaal.

Arhiivimaterjalide põhjal toimunud vestluse keskmes oli seekord Arvo Pärdi 3. sümfoonia. Suurele orkestrile kirjutatud mahukas teos valmis 1971. aastal ja on ainus üleminkuperioodil sündinud kontsertteos, mis kuulub helilooja ametlikku loomenimekirja. Maarja Tyleri lugu.

25. – 27. augustini toimuvad 13. Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud „Pärt & Film“ ilmestavad geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesist maailma, milles Arvo Pärdi muusika on kõlama pandud.

Sügava kurbusega jagame teadet, et pärast rasket haigust lahkus meie seast noor muusikateadlane ja särav Pärdi uurija Chris May.

Festivali „Klaaspärlimäng“ avakontserdil 6. juulil Tartu Jaani kirikus esitasid tšellist Marcel Johannes Kits ning Klaaspärlimäng Sinfonietta Neeme Järvi juhatusel Joseph Haydni tšellokontserdi C-duur, mille esimese ja teise osa solistikadentsid on kirjutanud Arvo Pärt. Tõenäoliselt oli tegemist Pärdi kadentside Eesti esiettekandega, ehkki kirja on helilooja need pannud juba 44 aastat tagasi. Need seni Eesti muusikaavalikkuse jaoks