Uudised

Arvo Pärt on öelnud: „Mul on elus interpreetidega tihti õnne olnud. Tõnu Kaljuste, tema koor ja orkester on hea näide.” Tõnu Kaljustega on vedanud kogu Eesti muusikakultuuril, millesse ta on aastakümnete jooksul kirjutanud end dirigendina, Nargenfestivali ellukutsuja ja kunstilise juhina, kollektiivide Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri asutaja ja pikaaegse juhina, uute teoste tellijana ja

2.‒11. septembrini 2023 toimuvatel Pärdi päevade kontsertidel on Arvo Pärdi looming dialoogis nii mitmegi heliloojaga. Pärt – Saint-Saëns; Pärt – Tormis; Pärt – Kõrvits; Pärt – Tüür; Pärt – Lang. Arvo Pärdi sünnipäevakontserdil 11. septembril kõlab aga vaid tema enda looming. Pärdi päevadest on võimalik osa saada kirikutes ja esinemispaikades üle kogu Eesti: Haapsalus, Kärdlas, Kuressaares, Pärnus, Narvas, Viljandis, Paides, Raplas, Tartus, Viimsis, Tallinnas ja Laulasmaal.

Arhiivimaterjalide põhjal toimunud vestluse keskmes oli seekord Arvo Pärdi 3. sümfoonia. Suurele orkestrile kirjutatud mahukas teos valmis 1971. aastal ja on ainus üleminkuperioodil sündinud kontsertteos, mis kuulub helilooja ametlikku loomenimekirja. Maarja Tyleri lugu.

25. – 27. augustini toimuvad 13. Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud „Pärt & Film“ ilmestavad geograafiliselt ja kultuuriliselt mitmekesist maailma, milles Arvo Pärdi muusika on kõlama pandud.

Sügava kurbusega jagame teadet, et pärast rasket haigust lahkus meie seast noor muusikateadlane ja särav Pärdi uurija Chris May.

Festivali „Klaaspärlimäng“ avakontserdil 6. juulil Tartu Jaani kirikus esitasid tšellist Marcel Johannes Kits ning Klaaspärlimäng Sinfonietta Neeme Järvi juhatusel Joseph Haydni tšellokontserdi C-duur, mille esimese ja teise osa solistikadentsid on kirjutanud Arvo Pärt. Tõenäoliselt oli tegemist Pärdi kadentside Eesti esiettekandega, ehkki kirja on helilooja need pannud juba 44 aastat tagasi. Need seni Eesti muusikaavalikkuse jaoks

Eile lahkus igavikku Eesti dokumentaalfilmide režissöör, stsenarist ja operaator, paljude muusikafilmide autor Dorian Supin (25.09.1948–02.07.2023). Leningradis sündinud, kuid juba paariaastaselt perega Eestisse siirdunud Dorian Supinist kujunes äratuntava käekirjaga režissöör, tänu kellele on filmilinale jäädvustatud hindamatuid kaadreid helilooja Heino Ellerist, Valentõn Sõlvestrovist ja Arvo Pärdist. Arvo Pärdi abikaasa Nora Pärdi vennana pääses ta Pärdile lähemale kui

Galway muusikaresidentuur (Galway Music Residency) kuulutab koostöös Arvo Pärdi Keskusega välja taotlusvooru Eesti muusikutele. Välja valitud interpreedil või heliloojal avaneb võimalus elada kaks kuud Iirimaal Galways ning teha loomingulist koostööd ansambliga ConTempo Quartet. Residentuur hõlmab ühiseid avalikke kontserte, mille keskmes on eelkõige Eesti heliloojate, sh Arvo Pärdi muusika, samuti Eesti ja Iiri muusikaloomingu kokkupuutepunktid. Kontserdiprogrammi

Täna Stockholmis toimunud auhinnatseremoonial andis Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf üle Polar Music Prize´i Benini päritolu lauljale ja laulukirjutajale Angélique Kidjole, plaadifirma Island Records asutajale ja muusikaprodutsendile Chris Blackwellile ning helilooja Arvo Pärdile. Arvo Pärdi nimel võttis preemia vastu tema poeg ja Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees Michael Pärt.

Mul on suur au võtta vastu Polar Music Prize’i oma isa, Arvo Pärdi nimel. Olen rõõmus, et saan anda edasi oma isa südamlikud tänusõnad kõigepealt Polar Music Prize’i komiteele selle suure tunnustuse eest, aga ka kõikidele muusikutele ja kuulajatele, kes on paljude aastate jooksul tema loomingule tuge andnud. Arvo armastab teid ja saadab tervitusi kõigile, kes te siin viibite.

Arvo Pärdi Keskuse meeskonnal avanes võimalus heita pilk teose „Saara oli 90-aastane“ saamisloosse ning arutleda olemasolevate materjalide üle. Suureks abiks selle uurimistöö juures on muusikapäevikud, mida Arvo Pärt hakkas kasutama juba 1974. aastal oma muusikaliste mõtete kirja panemiseks (hiljem lisandusid ka sõnalised ülestähendused). Ardo Västriku lugu.

Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf andis helilooja Arvo Pärdile Põhjatähe ordeni komandöri suurristi. Orden jõudis heliloojani mai alguses, kui Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia olid riigivisiidil Eestis. 3. mail külastasid kuninganna Silvia ja proua Sirje Karis ka Arvo Pärdi Keskust, kus keskuse nõukogu esimees, Arvo Pärdi poeg Michael Pärt tutvustas kõrgetele külalistele helilooja arhiivi ja keskuse tegevust.