Theosis as a development of style and a formal-rhetorical journey in the works of Arvo Pärt
According to Bartos (1999) and Kapsanis (2006), theosis or deification is a transformative process whose aim is likeness to or union with God. The term may also refer to the transforming effect of divine grace, the spirit of God, or the atonement of Christ (Saint John of the Cross 2025). Theosis as a process is understood to have three stages: first, katharsis or purification, second, theoria or illumination, and third, theosis or sainthood (Lossky 2002). According to Eastern Christian teachings, theosis is the very purpose of human life.
In Western classical music, it has become customary to articulate teleological form as a process through specific formal-semantic phases (Aranovski 1979). The characteristics of rhetoric and expressive means associated with each particular phase help the listener to orient themselves in the form of a musical work, especially in the case of extended and non-programmatic instrumental genres. Since the mentioned phases are also associated in music analysis with different stages of human development (homo agens, homo sapiens, homo ludens, homo communis), they can be related to different stages of theosis.
The presentation focuses on the formal processes of selected works by Arvo Pärt and the evolution of the composer’s musical style, to describe them as a movement towards union with God.
Kerri Kotta is a music theory professor and the head of musicology at the Estonian Academy of Music and Theatre (EAMT). In 1997, he received an MA in composition and a PhD in musicology in 2004 from EAMT. From 1994 to 2004, he taught at Tallinn University and, since 2004, at EAMT. Kerri Kotta’s research interests include Schenkerian analysis, theories of form, and Estonian music. He is editor-in-chief of the academic Eduard Tubin Complete Works edition and a member of the board of the interdisciplinary yearbook of the Estonian Musicological Society, Res Musica. He is the chairman of the International Eduard Tubin Society.
***
Theosis kui stiili areng ja vormilis-retooriline teekond Arvo Pärdi loomingus
Bartos (1999) ja Kapsanis (2006) on kirjeldanud theosis’t transformatiivse protsessina, mille tulemusel muutub inimene Jumala sarnaseks või elab temaga katkematus ühenduses. Theosis võib viidata ka Jumala armu kogemisega kaasnevale muutusele või lunastusele (Püha Risti Johannes, Juan de Yepes 2025). Protsessina hõlmab theosis kolme staadiumi: katharsis ehk puhastumine, theoria ehk ilmutus ning theosis ehk jumalaga üheks saamine või pühadus (Lossky 2002). Vastavalt idakiriku õpetusele on theosis inimeksistentsi peamine mõte ja eesmärk.
Lääne klassikalises muusikas on kombeks artikuleerida vormi kui ajas kulgevat protsessi kindlate vormisemantiliste faaside kaudu (Aranovski 1979). Iga faasi iseloomulikud retoorilised omadused ja kasutatav väljendusvahendite ring võimaldavad kuulajal orienteeruda muusikateose vormis ning seda eelkõige mitteprogrammiliste ja arendatud instrumentaalžanride puhul. Kuna mainitud faase seostatakse ka muusikaanalüüsis inimese arengu erinevate staadiumitega (homo agens, homo sapiens, homo ludens, homo communis), saab neid ühtlasi siduda ka theosis’e kui protsessi erinevate faasidega.
Käesolev ettekanne keskendub Arvo Pärdi valitud teoste vormilistele protsessidele ning helilooja muusikalise stiili arengule eesmärgiga kirjeldada neid liikumisena jumalikkuse suunas.
Kerri Kotta on muusikateooria professor ja muusikateaduse osakonna juhataja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). 1997. aastal lõpetas ta magistriõpingud kompositsiooni erialal ja kaitses doktorikraadi muusikateaduses 2004. aastal. Aastatel 1994–2004 õpetas ta Tallinna Ülikoolis ja alates 2004. aastast on ta EMTA õppejõud. Kerri Kotta uurimishuvide hulka kuuluvad Schenkeri analüüs, vormiteooriad ja eesti muusika. Ta on Eduard Tubina „Kogutud teoste“ peatoimetaja ja Eesti Muusikateaduse Seltsi interdistsiplinaarse aastaraamatu Res Musica kolleegiumi liige. Kotta on Rahvusvahelise Eduard Tubina Seltsi esimees.