Accent as an Element of the Musical Embodiment of the Word in Arvo Pärt’s Works
Pärt was relatively late in integrating the word accentuation into his “translation” of texts into music. The principles he employed were simple, but the consequences were far-reaching: melismas on accented syllables enrich the originally strict syllabic structure, while a reordering of notes alters scalar motion and subsequently leads to the repetition of pitches within the musical rendering of a word. Relating the accented notes of individual words one to one another can even replace the reference to a central tone, as is characteristic of what Hillier calls modes. It is precisely the effort to create a correspondence between music and text in every detail that leads to an enrichment, the intricacy of which is nevertheless still based on simple structural rules rather than free invention. The fact that ascetic reduction, a return to the source, leads to a new richness is a paradox that once again testifies to the spiritual dimension of Pärt’s work.
Leopold Brauneiss studied musicology at the University of Vienna and musical education and piano at the University of Music and Performing Arts Vienna. In 1988, he received his doctorate in musicology from the University of Vienna. Brauneiss has been teaching theory of music and piano at the J. M. Hauer-Musikschule, Wiener Neustadt; he lectures on harmony and counterpoint at the Institute of Musicology of the University of Vienna, and on musicology at the Hochschule für Musik und Theater “Felix Mendelssohn Bartholdy” in Leipzig. Since 1997, he has focused in his research on Arvo Pärt’s tintinnabuli style. The Arvo Pärt Centre has published a collection of his articles in Estonian, entitled Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria (Arvo Pärt’s Tintinnabuli Style: Archetypes and Geometry; 2017). Brauneiss is also active as a composer and his works have been performed by renowned artists and ensembles, with Gidon Kremer, Kremerata Baltica and Tonkünstlerorchester Niederösterreich amongst others.
***
Rõhk kui sõna muusikalise teisendi element Arvo Pärdi teostes
Pärt jõudis sõnarõhu arvestamiseni tekstide muusikasse „tõlkimisel“ suhteliselt hilja. Kasutatud reeglid olid lihtsad, kuid tulemused kaugeleulatuvad: melismid rõhulistel silpidel rikastavad algset rangelt süllaabilist struktuuri, nootide ümberpaigutamine muudab helirea kulgu ning viib seejärel noodikordusteni sõna muusikalises teisendis. Üksikute sõnade rõhuliste helide seostamine üksteisega võib koguni asendada seose keskheliga Hillieri kirjeldatud laadides (modes). Just püüe luua muusika ja teksti vastavust igas detailis loob mitmekesisust, mille keerukus põhineb siiski lihtsatel struktuurireeglitel ega ole vabalt kujundatud. Paradoks, et askeetlik taandamine ja tagasipöördumine allika juurde loob uut rikkust, on taas tunnistuseks Pärdi loomingu vaimsusest.
Leopold Brauneiss on lõpetanud Viini ülikooli muusikateaduse erialal ning Viini Muusika ja Esituskunstide Kõrgkooli muusikahariduse ja klaveri erialal. 1988. aastal kaitses ta Viini Ülikoolis doktorikraadi muusikateaduse alal. Ta õpetab muusikateooriat ja klaverit J. M. Haueri nimelises muusikakoolis Wiener Neustadtis, on harmoonia ja polüfoonia lektor Viini Ülikooli muusikateaduse instituudis ning muusikateoreetiliste ainete õppejõud Felix Mendelssohn Bartholdy muusika ja teatri kõrgkoolis Leipzigis. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiili uurimisega on Brauneiss tegelenud 1997. aastast ning on sel teemal avaldanud mitmeid artikleid. Eesti keeles on Arvo Pärdi Keskus välja andnud tema artiklikogumiku „Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil: arhetüübid ja geomeetria“ (2017). Leopold Brauneiss tegutseb ka heliloojana ning tema teoseid on esitanud Gidon Kremer, Kremerata Baltica, Alam-Austria Tonkünstler-orkester jt nimekad interpreedid.