One Line, Infinite Meanings: Holistic Thinking in Arvo Pärt and Juri Lotman
This talk proposes an interpretation of Arvo Pärt through a comparative reading with Juri Lotman, employing Lotman as a possible key to better understand Pärt’s ideascapes. Although Pärt and Lotman, near contemporaries in Soviet Estonia, seemingly never met, striking parallels can be discerned in their modes of thought. I argue that both articulate an ontological holism in which any local act (a note, a sign) presupposes an already-given world-space. Lotman names this the semiosphere: an organic medium enabling communication, memory and creativity. Pärt, by contrast, composes against an ontic silence whose aura frames and charges sound.
From this shared holistic horizon emerge three structural affinities. First, isomorphism: micro-forms echo macro-forms. Lotman conceives of the semiosphere as complex and heterogeneous, yet insists that all its elements are mutually isomorphic and constitute a coherent unity. Also, for Pärt, the world is a single organism: “If one tooth aches, the whole body is in pain, if one person suffers, the whole world suffers.” His music often centres on a single sound, yet in his conception that sound already contains the pattern of the universe. Second, fractal temporality: both reconceive time as nested cycles – cultural memory that periodically reactivates archaic codes, and musical time that breathes through liturgical return. Third, generative polarity: binary schemas (centre/periphery; law/freedom; dissonance/consonance; sin/forgiveness, etc.) are treated as dynamic engines, the site of cultural explosion for Lotman and the tension that makes music sound for Pärt.
Marek Tamm is Professor of Cultural History at Tallinn University and Vice-President of the Estonian Academy of Sciences. His research focuses on the cultural history of medieval Europe, the theory and methodology of history, and cultural memory studies. He has recently published Breakthroughs in Cultural Psychology (ed. with Jaan Valsiner; Tallinn University Press, 2024), The Fabric of Historical Time (co-authored with Zoltán Boldizsár Simon; Cambridge University Press, 2023), The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture (ed. with Peeter Torop; Bloomsbury, 2022,), A Cultural History of Memory in the Early Modern Age (ed. with Alessandro Arcangeli; Bloomsbury, 2020), Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval Baltic Sea Region (ed. with Anu Mänd; Routledge, 2019), Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism (ed. with Laurent Olivier; Bloomsbury, 2019) and Debating New Approaches to History (ed. with Peter Burke; Bloomsbury, 2018).
***
Üks joon, lõpmatud tähendused: holistlik mõtlemine Arvo Pärdi ja Juri Lotmani loomingus
Ettekanne pakub välja võimaluse tõlgendada Arvo Pärdi mõttemaastikke Juri Lotmani tööde taustal, kasutades Lotmanit ühe võimaliku võtmena Pärdi loomingulisse maailma. Pärt ja Lotman jagasid elu Nõukogude Eestis, ent teadaolevalt ei kohtunud nad kunagi ega ole üksteisele viidanud. Kummati on nende mõtlemises võimalik märgata tähelepanuväärseid paralleele. Ettekanne pakub välja, et mõlemad autorid esindavad ontoloogilist holismi, mille järgi iga konkreetne akt (noot, märk) eeldab juba olemasolevat tervikut. Lotman nimetab seda semiosfääriks: orgaaniliseks keskkonnaks, mis muudab võimalikuks kommunikatsiooni, mälu ja loovuse. Pärt seevastu komponeerib ontoloogilise vaikuse taustal, mis raamib ja laeb heli.
Sellest ühisest holistlikust mõttehorisondist kasvavad välja kolm struktuurset sarnasust. Esiteks, kultuuriline isomorfism: mikrostruktuurid peegeldavad makrostruktuure. Lotman mõistab semiosfääri keeruka ja heterogeensena, kuid rõhutab, et kõik selle elemendid on vastastikku isomorfsed ja moodustavad sidusa terviku. Ka Pärdile on maailm üks organism: „Kui meil hammas valutab, siis valutab terve keha, kui üks inimene kannatab, siis tegelikult kannatab terve maailm.“ Tema muusika keskendub sageli ühele helile, kuid Pärdi arusaamas sisaldab see heli juba kogu universumi mustrit. Teiseks, fraktaalne ajalisus: mõlemad mõtestavad aega paljutiste tsüklitena – kultuurimälu, mis regulaarselt taasaktiveerib vanu koode, ja muusikaline aeg, mis põhineb liturgilise tagasipöördumise ideel. Kolmandaks, loov polaarsus: binaarseid skeeme (keskus/perifeeria; seaduspärane/vaba; dissonants/konsonants; patt/andestus jne) käsitletakse arengu alusena – kultuurilise plahvatuse allikana Lotmani jaoks ja pingena, mis paneb muusika kõlama Pärdi jaoks.
Marek Tamm on Tallinna Ülikooli kultuuriajaloo professor ja Eesti Teaduste Akadeemia asepresident. Tema uurimistöö keskendub keskaja Euroopa kultuuriajaloole, ajalooteooriale ja -metodoloogiale ning kultuurimälu uuringutele. Tema viimaste raamatupublikatsioonide hulka kuuluvad: „Breakthroughs in Cultural Psychology” (kaastoimetaja Jaan Valsiner; Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2024), „The Fabric of Historical Time” (kaasautoriks Zoltán Boldizsár Simon; Cambridge University Press, 2023), „The Companion to Juri Lotman: A Semiotic Theory of Culture” (kaastoimetaja Peeter Torop; Bloomsbury, 2022), „A Cultural History of Memory in the Early Modern Age” (kaastoimetaja Alessandro Arcangeli; Bloomsbury, 2020), „Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval Baltic Sea Region” (kaastoimetaja Anu Mänd; Routledge, 2019), „Rethinking Historical Time: New Approaches to Presentism” (kaastoimetaja Laurent Olivier; Bloomsbury, 2019) ning „Debating New Approaches to History” (kaastoimetaja Peter Burke; Bloomsbury, 2018).