Arvo Pärt and Shifting Modernisms
The presentation situates Arvo Pärt’s creative explorations of the 1960s and 1970s within the complex context of post–World War II cultural paradigms. The politically conditioned “delay” in the adoption of avant-garde compositional techniques in the Soviet Union rendered manifestations of New Music there very dependent on Western models; as a result, the phase of experimentation with avant-garde techniques in the Soviet Union proceeded in an accelerated manner and soon gave way to disappointment. Alongside Andrei Volkonsky, Edison Denisov and Alfred Schnittke, Pärt is regarded as one of the founders of Soviet “unofficial” music; yet he was the first among them to withdraw from avant-garde aesthetics. The decisive turning point is commonly associated with his Credo (November 1968) and with a radio interview broadcast earlier that same autumn, which may be interpreted as an anti-modernist manifesto. Nevertheless, there is reason to discern a turn towards this direction in Pärt’s work significantly earlier.
A more precise dating of Pärt’s early compositions sheds new light on the exceptional creative impulse he received from the 1963 Warsaw Autumn festival, as well as on the creative crisis that had already begun as early as 1964. Of particular significance in this regard are three works that have hitherto attracted only modest attention: Diagramme, Musica sillabica (later withdrawn), and the Quintettino for winds. Having begun his compositional career in the late 1950s under the influence of neoclassicism, Pärt now sought support for avant-garde compositional techniques in cultural memory.
Arvo Pärt’s early work has too often been interpreted unambiguously within the framework of the Soviet avant-garde, overlooking the postmodernist currents that were also present in both. Equally limiting is the interpretation of Pärt’s stylistic turn of 1976 within the framework of nostalgic postmodernism (most often in comparison with Henryk Górecki and John Tavener), since it was here that Pärt ultimately found the path he had sought in his experiments of the 1960s – a rigorous structural logic grounded on cultural memory.
Toomas Siitan graduated from the Tallinn State Conservatory (now the Estonian Academy of Music and Theatre) in 1981 as a composer and received his PhD from the University of Lund in 2003. Since 1986, he has taught music history at the EAMT, where he was appointed Professor in 2004 and led the Department of Musicology from 2013 to 2023. From 2022 to 2024, he was Visiting Professor at the Jāzeps Vītols Latvian Academy of Music. His main areas of research are the history and aesthetics of early Western music and musical life in Estonia up to the 20th century, as well as the music of Arvo Pärt. He has taught courses on Pärt’s music at the University of Tartu and the EAMT.
Toomas Siitan was chairman of the board of the Estonian Musicological Society (1992–1997, 2003–2013), vice-chairman of the board of the Estonian Music Council (1999–2017) and board member of the International Fellowship for Research in Hymnology (1993–2005). Since 2015, he has been Editor-in-Chief of the musicological yearbook Res Musica and the publication Estonian History of Music. Currently, he is engaged in research collaboration with the Arvo Pärt Centre in Laulasmaa (since 2023). In 1994, Toomas Siitan founded the Haapsalu Early Music Festival, served as its artistic director until 2024.
***
Arvo Pärt ja muutuvad modernismid
Ettekanne vaatleb Arvo Pärdi 1960.–1970. aastate loomingulisi otsinguid teise maailmasõja järgsete kultuuriparadigmade keerukas kontekstis. Avangardistlike kompositsioonitehnikate poliitiliselt tingitud „hilinemine“ Nõukogude Liidus seadis uue muusika ilmingud seal tugevasse sõltuvusse lääne eeskujudest; avangardsete tehnikatega eksperimenteerimise faas kulges seetõttu kiirendatult ning taandus peagi neis otsinguis pettumusega. Pärti peetakse koos Andrei Volkonski, Edison Denissovi ja Alfred Schnittkega Nõukogude „mitteametliku“ muusika rajajaks, kuid just tema oli neist esimene, kes avangardi esteetikast taandus. Pöördepunktiks peetakse seejuures tema teost „Credo“ (november 1968) ning sellele samal sügisel eelnenud raadiointervjuud, mida võib tõlgendada antimodernistliku manifestina. Siiski on põhjust näha sellesuunalist pööret Pärdi loomingus juba varem.
Pärdi varajaste teoste täpsem dateerimine heidab uut valgust erakordsele loomingulisele impulsile, mille ta sai 1963. aastal festivalilt Varssavi Sügis, ning loomingulisele kriisile, mis algas juba 1964. aastal. Määravaiks osutuvad seejuures kolm seni pigem tagasihoidlikku tähelepanu pälvinud teost: „Diagrammid“, „Musica sillabica“ (tagasi võetud) ja kvintetiino puhkpillidele. 1950. aastate lõpus neoklassitsismi mõjul alustanud Pärt hakkab siitpeale taas otsima avangardistlikele kompositsioonitehnikaile tuge kultuurimälust.
Arvo Pärdi varast loomingut on liiga ühemõtteliselt käsitletud Nõukogude avangardi kontekstis, märkamata ka viimases postmodernistlikke hoovuseid. Samavõrd piiratud on Pärdi 1976. aasta stiilipöörde asetamine nostalgilise postmodernismi konteksti (enamasti võrdluses Henryk Górecki ja John Taveneriga), sest Pärt leiab siin lõpuks oma 1960. aasta eksperimentides otsitud tee – kultuurimälul põhineva range struktuuriloogika.
Toomas Siitan lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) 1981. aastal heliloojadiplomiga ja kaitses doktorikraadi 2003. aastal Lundi ülikoolis. 1986. aastast õpetab ta muusikaajalugu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (aastast 2004 professorina) ning juhatas 2013–2023 akadeemia muusikateaduse osakonda. Aastatel 2022–2024 oli ta Jāzeps Vītolsi Läti Muusikaakadeemia külalisprofessor. Siitani uurimisteemad on seotud lääne varajase kunstmuusika ajaloo ja esteetikaga, muusikaeluga Eestis kuni 20. sajandini ning Arvo Pärdi loominguga. Viimasest on ta lugenud kursusi nii EMTAs kui Tartu ülikoolis.
Toomas Siitan on olnud Eesti Muusikateaduse Seltsi esimees (1992–1997, 2003–2013), Eesti Muusikanõukogu aseesimees (1999–2017), Rahvusvahelise Hümnoloogiaühingu juhatuse liige (1993–2005), SA Eesti Kontsert nõukogu esimees ning on praegu muusikateaduse aastaraamatu Res Musica ja teadusväljaande „Eesti muusikalugu“ peatoimetaja. Aastast 2023 teeb ta teaduslikku koostööd Arvo Pärdi Keskusega Laulasmaal. 1994. aastal asutas Toomas Siitan Haapsalu vanamuusikafestivali ja oli selle kunstiline juht kuni 2024. aastani.