Pärdi päevadega tähistab Nargenfestival helilooja Arvo Pärdi 91. sünnipäeva

2.-11. septembrini toimuvate traditsiooniliste PÄRDI PÄEVADEGA tähistab Nargenfestival helilooja Arvo Pärdi 91. sünnipäeva. Pärdi päevad on 17 kontserdi ja 8 erineva kavaga jõudmas kirikutesse ja kontserdisaalidesse üle Eesti: Tallinnasse, Narva, Tartusse, Rakverre, Pärnu, Viljandisse, Laulasmaale, Viimsisse, Haapsalusse, Paidesse, Kuressaarde, Kärdlasse ja Raplasse.

Tõnu Kaljuste, Pärdi päevade kunstiline juht: „Pärdi päevad 2026 jätkavad Arvo Pärdi loomingu tõlgendusvõimaluste avardamist, otsides tasakaalu püsivate väärtuste ja värskete vaatenurkade vahel. Tänavune festival toob kokku eri põlvkonnad, koosseisud ja muusikalised mõtteviisid, mis aitavad Pärdi loomingut üha uuesti avastada.

Festivali avab Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Cambridge’i orkestri Academy of Ancient Music koostöö. ERSO 100. hooaja kavasse on kõrvuti asetatud Heino Elleri ja Arvo Pärdi teised sümfooniad – õpetaja ja õpilase mõtteline dialoog läbi aja. Maria Listra esitab esimest korda Pärdi teose „Como cierva sedienta“. Vox Clamantis musitseerib koos Hans Christian Aavikuga, Hortus Musicus alustab festivali Narvas ning Tallinna Kammerorkester toob kuulajateni Pēteris Vasksi ja James MacMillani muusika.

Aastatega on paljude Pärdi teoste ettekanded saanud osaks meie ühisest kuulmismälust, sageli tänu silmapaistvatele salvestistele. Pärdi päevade eesmärk on hoida seda pärandit elavana, otsides samal ajal uusi kõlavärve, tõlgendusviise ja kuulamiskogemusi. 11. septembril tähistab Arvo Pärt oma 91. sünnipäeva. Soovime talle tervist, jõudu ja loomisrõõmu ning saadame oma õnnesoovid teele kõigist neist Eesti paikadest, kus tema muusika neil päevil kõlab. Häid Pärdi päevi!”

2. september kell 19 Estonia kontserdisaal

3. september kell 18 Tartu Pauluse kirik

Academy of Ancient Music (Ühendkuningriik)

Dirigent Tõnu Kaljuste

Nargenfestivali Pärdi päevade avakontserdil astuvad üles Eesti Filharmoonia Kammerkoor koos väljapaistva Cambridge’is tegutseva Briti orkestriga Academy of Ancient Music. Üle 50 aasta tegutsenud ning 18. ja 19. sajandi muusika ajastu instrumentidel esitamiseks loodud orkester on võtnud suuna tellida ka nüüdisheliloojatelt uusi teoseid ning kaasaja repertuaari esitamine ja salvestamine pole neile võõras. Tõnu Kaljuste juhatusel tulevad esitusele Johann Sebastian Bachi sajandeid kestnud looming kõrvuti nüüdisaja meistri Arvo Pärdi muusikaga.

2. september kell 18 Narva Aleksandri kirik

11. september kell 18 Kuressaare Laurentiuse kirik

Aule Urb (metsosopran)

Dirigent Andres Mustonen

Vanamuusikaansambel Hortus Musicus on muusika aeda harinud juba üle 50 aasta, asudes 1972. aastal nõukogude-aegsetes tingimustes avastama Bachi-eelse muusika maailma. Selle kõrval on ansambel pidevalt kätt pulsil hoidnud ka oma kaasaja heliloomingul ning olnud Arvo Pärdi lähedane kaasteeline tema uue stiili otsingutel ja sünni juures. Stambivaba, loominguline suhtumine on iseloomustanud Hortus Musicuse tegevust algusest peale. Tänavuste Pärdi päevade kavas põimivad nad Arvo Pärdi teosed mosaraabia laulu ja Hispaania renessansiaja heliloominguga. Solistina astub üles Rahvusooperi Estonia metsosopran Aule Urb.

4. september kell 19 Tallinna Jaani kirik

5. september kell 18 Arvo Pärdile pühendatud muusikamaja Ukuaru

Maria Listra (sopran)

Dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi heliloojaks kujunemise võtmeisik on kahtlemata tema ja paljude teiste Eesti heliloojate kompositsiooniõpetaja, terve koolkonna alusepanija Heino Eller, kelle looming on Pärdi päevadel sageli dialoogis Pärdi omaga. Seekord on vaatluse all õpetaja ja õpilase pea 20-aastase vahega valminud teosed – kõrvuti kõlavad mõlema 2. sümfoonia, milleni Eller jõudis 60-aastaselt ja Pärt aga poole nooremana. Sümfooniate kõrvale toob dirigent Tõnu Kaljuste kuulajate ette ühe harva esitatava Pärdi teose „Como cierva sedienta“, esimest korda sopran Maria Listra soleerimisel.

6. september kell 19 Tallinna Jaani kirik

Kontserdiga Tallinna Jaani kirikus toob Tõnu Kaljuste kokku kolm eri maade kaasaegset heliloojat, kellel on üksteise suhtes olnud pikaaegne austus. Kõiki kolme teost ühendab palveline olemus, üheaegne valu ja lohutus, aja ja ajatuse mõõde. Arvo Pärdi psalmitekstiga palveteekonna laul „Ein Wallfahrtslied“ on loodud helilooja sõbra, filmirežissöör Grigori Kromanovi (1926–1984) mälestuseks, kelle sünnist möödub tänavu 100 aastat. James MacMillani „Stabat Mater“ on 13. sajandist pärit Maarjahümn, poega leinava Jumalaema palve. Tänavu 80. sünnipäeva tähistav Läti tuntuim helilooja Pēteris Vasks on loonud teose „The Fruit of Silence“ ema Teresa rahupalvele.

8. september kell 18 Paide kirik

9. september kell 19 Tallinna Jaani kirik

10. september kell 18 Haapsalu toomkirk

Hans Christian Aavik (viiul)

Dirigent Jaan-Eik Tulve

Ansambel Vox Clamantis jagab Pärdi päevadel seekord lava Eesti tippviiuldaja Hans Christian Aavikuga. Kavas põimub Arvo Pärdi looming barokiaja suurmeistri Johann Sebastian Bachi partiitaga nr 2 sooloviiulile. Keskmesse on seatud varane tintinnabuli-teos „Missa syllabica“, mis vaheldumisi Bachi partiita süidiosadega viivad kuulaja kolmel õhtul Eestimaa kirikutes justkui liturgilisse riitusse ühes gregooriuse lauluna kõlava armulaua- ja meieisapalvega.

9. september kell 18 Endla teatri sammassaal

10. september kell 19 Arvo Pärdi Keskus

11. september kell 18 Kärdla kirik

Robert Traksmann (viiul)

Marcel Johannes Kits (tšello)

Rasmus Andreas Raide (klaver)

Esimest korda esineb Nargenfestivali Pärdi päevadel Trio ’95 – 1995. aastal sündinud klassivendadest koosnev kammeransambel, mis on tegutsenud juba 2003. aastast. Üle 20 aasta koos musitseerinud muusikute kohta võib öelda, et liikmed on üksteisega kokku kasvanud, millest annab tunnistust mitmete mainekate kammermuusikakonkursside võidud. Nende lai repertuaar klassikateostest nüüdismuusikani kajastub ka Pärdi päevade kavas.

10. september kell 18 Viljandi Jaani kirik

11. september kell 19 Viimsi Artium

Momir Novakovic (akordion)

Dirigent Kaspar Mänd

Kontsertidega Viljandis ja Viimsis märgime Arvo Pärdi kaasaegse, eelmisel aastal meie seast lahkunud tatari juurtega helilooja Sofia Gubaidulina 95. sünniaastapäeva. Toonases Nõukogude Liidus koos Alfred Schnittke, Edison Denissovi ja Valentõn Sõlvestroviga juhtivate avangardheliloojate ja lähedaste mõttekaaslaste hulka kuulunud Sofia Gubaidulina ja Arvo Pärdi eluteed on kulgenud mõneti sarnaselt ning nende loomingut on juuripidi ühendanud religioosne temaatika ja maailmavaade.

Seekordse dialoogi sõlmpunktiks on emigratsioonikogemus, teelolek, ida ja lääne kultuuritraditsiooni süvenemine. Gubaidulina „Fachwerk“ on saanud tõuke helilooja uue kodumaa Saksamaa rahvuslikust ehitustraditsioonist ning andnud inspiratsiooni tema instrumentaalkontserdi nii struktuurilisele kui ka esteetilisele ja kõlalisele ilmele. Kontserdi solist on Serbia päritolu, kuid Eestis tegutsev tunnustatud akordionist ja paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat Momir Novakovic.

10. september kell 18 Rapla kirik

11. september kell 19 Tallinna Jaani kirik

Dirigent Tõnu Kaljuste

Arvo Pärdi 91. sünnipäeval on Nargenfestivali ja Pärdi päevade lõppkontsert helilooja loomingu päralt. Ettekandele tulevad teosed eri loomekümnenditest, kuid milles on mingisugune olemuslik ühendus. 1976. aastal esimesel tintinnabuli-kontserdil kõlanud ja uut kõlamaailma veel otsiv „Saara oli 90-aastane“; üks helilooja peateostest, 1989. aastal sündinud, kuid nabanööripidi samuti tintinnabuli algusega seotud dramaatiline ja kontrastiderohke „Miserere“, ning uuel aastatuhandel valminud igatsuslik „My Heart’s in the Highlands“ viivad kuulajad ühtaegu õrnhaprasse ja kõiksustajuga muusikamaailma.