Täna on meie tegevjuhil Anu Kivilol viimane tööpäev Arvo Pärdi Keskuses. Peaaegu viisteist aastat ühiseid unistusi, püüdlusi ja ka raskuste ületamist on meid korralikult kokku kasvatanud. Suur aitäh, Anu, selle ühise teekonna eest!
Võime liialdamata öelda, et keskus on kasvanud koos Anuga ja Anu koos keskusega. Kui ta 2012. aastal Laulasmaal alustas, töötas siin vaid kuus inimest ja keskuse koduks oli väikene aiaga ümbritsetud eramaja. Praeguseks on kollektiiv kasvanud 16 inimeseni ning avaras keskuseski ruumi üle 2000 ruutmeetri.
Anu võib julgelt iseloomustada sõnaga (üles)ehitaja. Kui keegi teab iga kruvi asukohta Arvo Pärdi Keskuses, siis on see Anu, sest 2018. aasta sügisel valminud keskuse uue hoone ehitus oli tema südameasi alates arhitektuurikonkursi ettevalmistamisest kuni maja sisseseadmiseni. Ja nagu kultuuriehitistega ikka: see protsess ei olnud sugugi lihtne ega tagasilöökideta. Ühe maja ehitamisega Anu siiski ei piirdunud, vaid tal jätkus energiat ka selleks, et võtta ette keskuse vana hoone renoveerimine, et seda saaksid edaspidi kasutada meid külastavad muusikud ja kunstnikud. Residentuurimaja valmis 2024. aastal.
Ülesehitaja on Anu olnud ka teises mõttes, tuues inimesi kokku, hoides häid suhteid kogukonnaga, ning mis kõige tähtsam, hoides oma inimesi. Keskuse meeskonnast on selle aja jooksul olnud vähe lahkujaid – ehk räägib see enese eest. Koos Arvo ja Nora Pärdi ning keskuse inimestega on Anu aidanud kujundada ka keskuse nägu ja olemust ning suhtlust rahvusvahelisel areenil suurte tegijatega, nagu Carnegie Hall, Flagey kontserdimaja, Music at Oxford jt.
Selle viieteistkümne aasta sisse on mõistagi jäänud ka keerulisi ja ebakindlaid aegu koroonast poliitiliste turbulentsideni ja pidevalt kummitava rahanappuseni. Tegevjuhina on põhivastutus selle eest, et keskus neis tormides üldse pinnale jääks, lasunud Anul. See on nõudnud oskust kohaneda pidevalt muutuvate oludega, väsimatut suhtlust ministeeriumite ja teiste ametiasutuste, fondide ja partneritega.
Arvo Pärdi Keskuse nõukogu esimees Michael Pärt:
„Meie pere vaatenurgast olen näinud, kuidas Anu on hoidnud Arvo loomingut keskuse tegevuses esiplaanil. Suur osa sellest tööst toimub üsna vaikselt.
Keskuse nõukogu esimehena olen aastate jooksul õppinud hindama Anu kaalutletust. Headel aegadel on ta olnud ettevaatlik, võtmata iseenesestmõistetavana, et kõik lähebki alati hästi. Keerulisematel aegadel on ta suutnud hoiduda kiiruga tehtud otsustest. See on andnud meeskonnale kindlust ja keskuse tööle järjepidevust.
Helilooja loomingu ümber sündinud keskuse juhtimine nõuab inimeselt midagi muud kui tavapärane juhiroll. Anu on osanud vajadusel ise sammu tagasi astuda, et looming saaks esiplaanil olla, ning tunnetanud, millal on vaja jälle ise suunda anda. Olles seda näinud nii pereliikme kui ka nõukogu liikmena, tean, kui palju hoolt ja läbimõtlemist see on nõudnud.“
Ütleme Sulle veel kord, suur aitäh, armas Anu, selle pühendumuse, aja, energia ja inspiratsiooni eest! Oleme kindlad, et Tallinna Filharmoonia saab endale suurepärase juhi ja hea teekaaslase suurte asjade ellu viimiseks!
Armastusega
Sinu Arvo Pärdi Keskuse pere
***
Palusime Anu teekonda Arvo Pärdi Keskuse juhina iseloomustada ka mõnel tema kaasteelisel.
Arvo Pärdi Keskuse arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano:
„Anu, meie esimesel kohtumisel sinu ja Pärdi perekonnaga 2014. aastal, kui arutasime Laulasmaale keskuse hoone rajamist, poleks me osanud aimatagi, kui oluliseks kujuneb sinu roll Arvo Pärdi Keskuse teokssaamisel just sellisena, nagu visandasime seda oma joonistel ja makettidel.
Algusest peale suhtusid sa meisse soojalt ja heatahtlikult, olid mõistev ja alati valmis aitama: sa olid ennekõike sõber. Soovime sulle palju edu uue peatüki puhul sinu tööelus! Kogu meie Hispaania arhitektuurimeeskond, kes töötas Arvo Pärdi Keskuse loomisel, tervitab sind ja tunneb sinust puudust!
Suure armastuse ja sooja kallistusega!
Fuensanta & Enrique
***
Eesti kultuurinõunik USAs Madli-Liis Parts:
„Anu Kivilo on üks neist koostööpartneritest, kelle peale võin alati kindel olla. Temaga on hea ideid põrgatada ja arutleda, sest ta mõtleb avatult kaasa, on neutraalne ja otsekohene ning aitab lihvida ideid õiges suunas või ka leida võimalusi nende elluviimiseks. Oleme koos teinud erinevaid rahvusvahelisi projekte, mille puhul usaldusväärne suhtlus ja kiire reageerimine on võtmetähtsusega ning isegi Eesti ja USA ajavahes toimetades on koostöö olnud ladus.
Anu on meeskonnamängija. Hindan väga Anu soojust ja pühendumust, mis on teinud koostöö Arvo Pärdi Keskusega usalduslikuks ja inspireerivaks.“
***
Ansambli Vox Clamantis kunstiline juht Jaan-Eik Tulve:
„Minu tutvus Anuga sai alguse aastal 2003, kui meie mõlema pojad läksid VHK-s samasse klassi. Vahest seetõttu ei ole Anu minu silmis kunagi muutunud juhiks ja korraldajaks, vaid need ametid on tulnud ema rolli kõrvale. Anu on meeldiv kaasteeline ning temaga on hea rääkida erinevatel teemadel, sest tunnen, et meie arusaamised maailma asjadest on küllaltki sarnased. Ja ma arvan, et oma väga konkreetse kõlaga häälega sisendab Anu igasse inimesesse turvalisust ning teadmist, et kõik on kontrolli all ja seda ei väära mis tahes kõnekad faktid.
Arvan, et Anuga teed käies ei muretse keegi, sest Anul on kaasasündinud hea tunnetus leida üles õige rada ka kõige lootusetumas labürindis.“
Eesti pikaajaline kultuurinõunik Saksamaal Merit Kopli:
„Arvo Pärdi Keskuse suuremast suuremaks tegemisel nii Eestis kui maailmas on Anul on olnud loomulikult juhtiv roll. Koostöö Anuga Saksamaa suunal on alati olnud asjalik ja tõhus, samas soe ja pühendunud. Anu pole pika jutu inimene − kui on väärt mõte, siis Anu võtab ette ja teeb ära. Kui mõte geniaalne ei ole, siis oskab ta ka kenasti ära öelda. See on väärtus, sest koostööhuvilisi on palju ja kõiki ideid erinevatel põhjustel teostada lihtsalt ei saa.
Viimasest asjast tõstaksin esile Arvo Pärdi juubeliaastat ja sellega seotud arvukaid üritusi Saksamaal, nii kontserte kui ka osalemist Dresdeni kunstinäitusel „Spiegel im Spiegel“. Anu on alati lahkesti tervitanud Saksa külalisi Arvo Pärdi Keskuses, millest on nii mõnigi suur koostööprojekt alguse saanud.“
***
Rahvusteater Vanemuine juht Aivar Mäe:
„Imesid sünnib siin ilmas harva. Räägitakse, et maailmas on seitse imet, kuid mina julgen väita, et neid on kaheksa. Kaheksas maailmaime on Arvo Pärdi Keskus!
Elame maailmas, mis on heitlik, vastuoluline, kiirustav ja pahatihti pealiskaudne. Arvo Pärdi Keskus on seevastu paik, kus valitsevad vaikus, sügavus, ajatus ja erakordne vaimsus. Anu on pea viieteistkümne aasta jooksul suutnud neid kahte nii erinevat maailma siduda ja omavahel suhtlema panna. Ta on osanud sellesse maailma sügavust juurde tuua ning suutnud hoida vaikuse väärtust ajastul, mil kõik meie ümber aina valjemini karjub.
See nõuab tarkust, julgust ja erakordset tunnetust. See on suur kunst ja minu meelest ka tõeline ime! Lenda julgelt edasi, tee suuri tegusid ja pea meeles, et pärast kaheksandat maailmaimet tuleb ka üheksas!“