Uudised

Ümbermaailmareisil käinud materjalid kõnelevad

30.05.2011

Keskuses on hoiul väga mitmesugust füüsilist materjali. Nende erisus ei väljendu vaid sisus, vaid ka vormis ning keskusesse jõudmise viisis. Suur osa kõige väärtuslikumast materjalist on läbi teinud nn. „ümbermaailmareisi“ kolmekümne aasta jooksul reisides koos heliloojaga Tallinnast Viini, sealt Berliini ja lõpuks tagasi Tallinnasse.

Selle aja muusikalised päevikud kannavad esimestel lehtedel templit „Министерство културы СССР, РАЗРЕШЕНО К ВЫВОЗУ ИЗ СССР, 7 уполномотченный“.

Arhiivi kõige väärtuslikumaks varaks on muusikalised päevikud. Need peegeldavad nii helilooja loomingu sündi paralleelselt tema vaimsete mõtisklustega kui otsingud eri teoste kirjutamisel.
Esimesed neist pärinevad 1970ndate algusest. Muusikalised päevikud on väga erinevatel noodipaberitel ning just need kõige vanemad, 1970ndate päevikud, on kõige hapramad ning vajavad hoolikamat käsitsemist ja korralikku hoiustamist – põhjuseks liiga happeline paberi koostis. Juba praegu on näha, kuidas värv kandub teistele lehtedele.
Muusikaliste päevikute sisu on eriline. Just nendes vihikutes on jälgitav uue muusikalise stiili – tintinnabuli kujunemine ja suur töö ning kannatus selle taga. Nootide vahele pillatud lühemad või pikemad mõtisklused panevad mõtlema ja tunduvad olevat ajatult aktuaalsed. Esimesed noodivihikud eristuvad hilisematest visuaalselt – nimelt kui enamasti kasutab helilooja muusikalistes päevikutes harilikku pliiatsit, siis nendes konkreetsetes päevikutes on kasutatud erinevat värvi viltpliiatseid. Iga värvil ja märgil on oma lugu ja põhjus.

Paberkandjal materjalidest on kõige mahukam fotokogu. Fotosid on nii negatiividena kui positiividena ning vanimad fotod on pärit Arvo Pärdi lapsepõlvest. Perekonna enda poolt tehtud piltide kõrval on märkimisväärne hulk fotosid ka teistelt fotograafidelt. Sisu poolest on enim teoste ettekannete, kontsertide ja proovide fotosid ning väga palju on ka plaadisalvestuste kajastusi. Kuna paljudel piltidel on oma lugu rääkida, mis jääb nn kaadri taha, siis võib juhtuda, et esmapilgul pildilt paistev on hoopis midagi enamat teadja silma jaoks.

Olulisimateks arhiivimaterjalideks on kaustad, mille keskmes on mingi konkreetse teose loomise lugu kuni  maailma esmaettekandeni. See tähendab, et kokku on kogutud kõikvõimalik, mis teose sündimisega seotud on olnud – fotod, lepingud, kirjavahetus, loomingulised märkmed, skeemid, maketid,  piletid, kutsed, kavalehed, kriitika, kuulajate kirjad, loetud teosed, tekstid, reisiplaanid, proovide kavad, partituuride katked jne.  Kuid veelgi huvitavamad kui konkreetsed arhiividokumendid, võivad olla helilooja ja tema pere poolt sinna juurde räägitud lood ja kommentaarid.


Arhiivmaterjali iseloomustab ka selle mitmekeelsus. Sageli on materjal selles keeles, mis keskkonnas teos on sündinud või mis keelset kirjandust on helilooja lugenud teose sündides. Ning helilooja käsikirjaliste märkuste seas on selliseid, kus üks lause algab ühes keeles ning lõppeb teises. Enim kohtab eesti, vene, saksa, inglise keelt, veidi ka ladina keelt.

Loomulikult on keskuses hoiul ka Arvo Pärdi autasud ning tunnustused – nii aukirjade näol kui ka esemeliselt. Neid toetavad ka laudatio’d ning Arvo enda poolt räägitud kõnede mustandid ja tekstid.
Erilist tähelepanu nõuavad helilooja mõtisklused ja tsitaadid, mis pärinevad muusikalistest päevikutest või märkmikutest.

Lisaks on arhiivis tähtsal kohal kõik Arvo Pärdi teoste partituurid, suurel hulgal on erinevaid kavalehti, ajalehtede-ajakirjade väljalõikeid, kirjavahetust, afišše, uurimistöid. Tähtsal kohal on ka helilooja raamatukogu: teoste sündi mõjutanud tekstid ja raamatud.

Olulise arhiivimaterjali hulka kuulub audioteek ja videoteek. Audiosalvestiste hulgas on nii kommertsplaate kui ka eralindistusi proovidest ning katsetustest. Helikandjad on mitmeliigilised, alates magnet-audiolintidest ja vinüülplaatidest kuni CD-de ja DVD-deni. Filmimaterjalist on hoiul nii 16mm filmilindid kui VHS-id, samuti DVD-d. Filmid hõlmavad endas nii linateoseid, kuhu Arvo Pärt on kirjutanud muusikat, kui ka temast endast tehtud filme. Samuti on seal hulgas ka Arvo Pärdi muusikale kirjutatud tantsuetenduste ülesvõtteid, rääkimata loomulikult teoste kontsertsalvestustest.
Tulevikus saavad audioteegi osaks Arvo ja Nora Pärdiga praegu läbiviidavad intervjuud, millega kogutakse kommentaare ja selgitusi arhiivmaterjalidele. Arvo vaatab intervjuude käigus läbi oma muusikalisi päevikuid, Nora intervjuud annavad helilooja elule, arengule ja loometeele konteksti.

22.-24. veebruaril 2019 on Arvo Pärdi Keskus suletud. Vabandame ebamugavuste pärast!

Pood