Uudised

Valmis kava Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse loomiseks – 31.03.2010

31.03.2010

MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv koostas helilooja varamu talletamiseks ja tutvustamiseks pikaajalise kava, mis näeb ette Eestisse rahvusvahelise Pärdi loomepärandi keskuse rajamise. Keskus koondab arengukava kohaselt endas uurimisinstituudi, muusikakeskuse, muuseum.

MTÜ Arvo Pärdi Arhiiv koostas helilooja varamu talletamiseks ja tutvustamiseks pikaajalise kava, mis näeb ette Eestisse rahvusvahelise Pärdi loomepärandi keskuse rajamise. Keskus koondab arengukava kohaselt endas uurimisinstituudi, muusikakeskuse, muuseumi ja kirjastamistegevuse ja selle südameks on praegu helilooja perekonna eestvedamisel loodav kaasaegne arhiiv.

Tulevikuvisiooni kohaselt võimaldab keskus teostada Pärdi muusikaga seotud uurimusi ja teadustöid, annab tervikliku ülevaate helilooja loomepärandist ning ligipääsu helilooja sõnumile ja teostele. Ühtlasi plaanib keskus anda välja stipendiume ja toetusi, kirjastada Pärdi ja tema loominguga seotud publikatsioone ning korraldada konverentse, kontserte ja meistriklasse. Pikas perspektiivis näeb keskuse arengukava ette unikaalse ja armastatud kultuuriobjekti rajamise, mis on avatud huvilistele nii lähedalt kui ka kaugelt ning annab seeläbi panuse muusikalise hariduse ja harituse edendamisse Eestis.

MTÜ juhataja Michael Pärdi sõnul on praeguseks Saksamaalt Eestisse toodud suurem osa Arvo Pärdi loominguga seotud materjalidest ja alustatud kaasaegse arhiivi loomist . “Alanud on töö arhiivi materjalide korrastamiseks ja süstematiseerimiseks ning käimas on konkurss arhivaari värbamiseks,” kirjeldas MTÜ juhataja. “Samuti on alustatud tööd Arvo Pärdi 1970-ndate ja 1980-ndate aastate visandivihikute transkribeerimise ja kommenteerimisega autori poolt”, lisas Michael Pärt.

Michael Pärdi sõnul ootab 2010. aasta suvel ja sügisel tööjärge kogu arhiivis oleva info digitaalsel kujul talletamine, mille käigus skaneeritakse ja sisestatakse andmebaasi käsikirjalised tekstid ning paberkandjatel olev info.

Michael Pärt lisas, et seni on arhiivi rajamist rahastanud helilooja perekond ning toetanud Eesti Kultuurkapital. Edasise tegevuse osas on plaanis leida ettevõtmisele toetajaid nii üksikisikute kui ka organisatsioonide seast, sealhulgas ka kultuuriministeeriumi kaudu Eesti riigilt.

Pood