Meil on paavst

„Meil on paavst” („Habemus Papam”)
2011, Itaalia
Rež Nanni Moretti
102′

Seekordsete Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtute tunnustatuim režissöör, itaallane Nanni Moretti tegi 2011. aastal suure eduga nii festivalidel kui kinolevis ringelnud tragikomöödia „Habemus Papam“, milles toreda intellektuaalse lustlikkusega käsitletakse konklaavi poolt paavstiks valitud kardinali usulisi kõhklusi talle osaks saanud saatusehetkel, mil ta peaks minema Püha Peetruse basiilika rõdule end rahvale tutvustama uue paavstina. Kuid… Seda ei juhtu, sest ta lihtsalt ei suuda ning kõhkleb, kas ta on ikka õige inimene ja suuteline seda rolli kandma.

Ka siin filmis esitatakse pingeline küsimus, kelle kaudu või kuidas Jumal kõneleb inimesega? See mõjub seda jõulisemalt, et antud filmi kontekstis ei ole kõhklejaks keegi muu kui järgmine paavst isiklikult. Nii terava suhtumise poolest tuntud režissöörilt nagu Nanni Moretti oleks võinud kindlasti oodata ka poliitilisemat või skandaalsemat filmi, aga tema uuriv pilk on pigem leebe, humoristilik ja humanistlik ning huvitatud rohkem üksikisiku kui suure institutsiooni probleemide lahkamisest.

Suurepärase rolli teeb peosalisena toona 85-aastane Euroopa kinolegend Michel Piccoli, kes mängib kardinal Melville’i tõeliselt ilusaks lihast ja luust inimeseks. Meeldejäävaid rolle on siin teisigi, näiteks poolaks Jerzy Stuhr närvilise kiriku pressiesindajana ning ka skeptilise ilmavaatega režissöör Moretti, kes teeb filmis kaasa uut kirikupead nõustama kutsutud psühhiaatrina.

Filmi lõpu kulminatsioonipunktis kõlab mitmeminutiline lõik Arvo Pärdi „Misererest“.