Toimumiskoht
Esinejad
Tutvustus
Teater kui tunnetuse tee
Loengu sissejuhatuseks on Lembit Peterson kirjutanud:
„Kas teatrit, mis on illusiooni loomine (mõnes ja mis mõttes?), saab käsitleda ka tõe tunnetuse vahendina? Ja kui, siis kuidas? Kui palju on mängus tõde ja kas tõde on mänguline? Kuidas mina tajun teatri ja elu loomingulist suhet (kuidas nad on suhtetoimes)? Mõtiskleksin nende küsimuste üle peamiselt oma senise näitleja-, lavastaja- ja pedagoogipraktika põhjal. Näiteid tuues keskenduksin nendele klassikalistele autoritele, kelle teostega olen oma teatritegemistes rohkem kokku puutunud (Shakespeare, Molière, Calderón jt).
Tahaksin käsitleda teatrit mitmest aspektist – kui kunsti, ametit, missiooni, eluviisi, tunnetusteed jne. Peamine oleks Tõe tunnetamise võimalus, teatri horisontaalne, võimalik vertikaalne, tingimata ka sakraalne dimensioon. Milline on teatri koht meie ühiskonnas väärtus- (või väärtusetuse …) ruumi kujundajana, elukultuuri eest võitlejana, aga ka võimaliku surmakultuuri külvajana? Teater kui kahe teraga mõõk.“
Lembit Peterson on näitleja ja lavastajana töötanud ENSV Riiklikus Noorsooteatris, Eesti Draamateatris ja Ugalas. Ta on Stuudioteatri Theatrum asutaja ja kunstiline juht. Theatrumis on ta tegutsenud nii lavastaja kui näitlejana juba ligi 30 aastat. Lembit Peterson on olnud ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna juhataja, professor, Eesti Humanitaarinstituudi teatri õppetooli juhataja ja Vanalinna Hariduskolleegiumi Teatrikooli ja teatriprogrammi juht.
