Ülevaade 90. sünnipäeva sündmustest
Koostasid Karin Rõngelep ja Nele Kivisild
Viimastel aastakümnetel on Arvo Pärdi muusika leidnud pühendunud esitajaid ja väga suure kuulajaskonna paljudes maailma paikades sõltumata rahvaste kultuuritaustast. Selle tunnistuseks oli helilooja 90. sünnipäeva suurejooneline tähistamine 2025. aastal kõikjal maailmas. Korraldati festivale, näitusi ja muid sündmusi eri valdkondades ning huvi tema loomingu vastu peegeldus rohketes meediakajastustes. Pärdi loomingule pühendati kontserte kõige enam mõistagi Euroopas, eriti Saksamaal, Inglismaal ja Hollandis, samuti Põhja-ja Lõuna-Ameerikas, aga ka Türgis, Hiinas, Kuveidis, Egiptuses, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias ja Araabia Ühendemiraatides.
Esiettekanded arhiivist
Kuigi viimastel aastatel on Arvo Pärt loomingulisest elust taandunud, tulid juubeliaastal Arvo Pärdi Keskuse järjepideva arhiivitöö tulemusel esiettekandele kolm tema teost.
Áthose Püha Siluani tekstil põhinevat teost „Silouan’s Song“ on seni esitatud peamiselt kammerorkestri seades. Koostöös ansambliga Vox Clamantis valmis seade segakoorile a cappella, mille esiettekandega 12. jaanuaril 2025 anti Arvo Pärdi Keskuses juubeliaastale sümboolne avaakord. Kirjanik Tõnu Õnnepalu jagas kontserdimuljeid: „Kõik see kunst seal sees on vaid justkui kanderakett (palun vabandust võib-olla labase metafoori pärast!), mis muusika tegeliku sisu (Arvo Pärdi ja meie kõikide palve) sinna üles toimetab. Kui toimetab. Seal üleval on vaikus, tähed, ruum. Seal pole enam mingit kunsti, pole stiile, mõtteid, teooriaid, on ainult see, millest keegi ei tea, mis see on, aga mille otsas võib-olla ikkagi imekombel kõlgub ka kõige uskmatumate elulootus …“ (Tõnu Õnnepalu „Võib-olla Arvo Pärdi muusika ongi viimane“, Postimees, 16.01.2025)
Foto: Birgit Püve
Ka teise esiettekande tegi ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel. 4. mail kõlas Niguliste kirikus esimest korda publiku ees kooriminiatuur „Prayer to the Holy Trinity“, mille Arvo Pärt kirjutas 1976. aastal isikliku muusikalise tervitusena Kuremäe kloostri tollasele ülemale. Seni vaid noodipaberil seisnud teos äratas Arvo Pärdi Keskuse töötajate tähelepanu väljaande „Tänuga. Südamlikult. Armastusega. Muusikalised tervitused Arvo Pärdilt“ ettevalmistuste käigus.
Arvo Pärdi nooruspõlve kantaadist „Meie aed“ lastekoorile ja sümfooniaorkestrile (1959), mida keerulise koosseisu tõttu küllaltki harva esitatakse, valmis juubeliaastal Tauno Aintsi seade lastekoorile ja kammeransamblile. Uue versiooni maailma esiettekanne toimus 10. oktoobril Utrechtis Hollandis. Järgnesid ettekanded Oxfordis, Tartus, Pärnus ja Tallinnas.
Näitused, filmid, teaduskonverents ja sünnipäevalaul
Juubeliaasta tõi Arvo Pärdi Keskusesse kokku ligi 25000 külastajat nii Eestist kui Euroopast, aga ka kaugematest maailma nurkadest, nagu Tšiili, Brasiilia, Argentiina, Jaapan, Hiina, Lõuna-Korea ja Austraalia. Keskuse haridusprogrammides osales aasta jooksul ligi 1000 last.
1. veebruaril avati keskuse uus püsinäitus „Tintinnabuli – maailm noodipaberil”. Väljapanek on üles ehitatud interaktiivse raamatu kujul, mille lehtedel elustub Pärdi unikaalne helikeel – tintinnabuli. Kaks tintinnabuli-raamatut, eesti ja inglise keeles, asuvad keskuse raamatukogus ning neid sirvides saab külastaja kirjelduste, piltide, animatsioonide ja helimaastike abil üksikasjaliku ülevaate Arvo Pärdi isikupärase stiili sünnist ja olemusest. Näitus-raamatu panid kokku Maarja Tyler, Kai Kutman ja Kristina Kõrver, arhiivi poolelt aitas kaasa Anneli Kivisiv.
Näituseelamust vahendas kirjanik Doris Kareva: „Mõne unenäoga on nii, et seda kord näinuna ei unusta enam kunagi. Otsekui oleks viivuks avanenud uks tõeluse kambrisse, pilk võinud vilksamisi tunnistada seal valitsevat kirkust ja harmooniat, seaduspärade rahulikke ülevaid sambaid ja igas suunas voogavat, helklevat valgusetantsu nende vahel. Midagi sellist kogesin pärast seda, kui sulgesin Arvo Pärdi keskuses raamatu „Tintinnabuli: maailm noodipaberil“, vastse tunnistähe ühest väga paljusid puudutanud vaimsest teekonnast.“ (Doris Kareva „Arvo Pärdi keskuse uus näitus on kui universumi hologramm“, Postimees, 06.02.2025)
Foto: Birgit Püve
Keskuse traditsiooniliste filmiõhtute „Pärt & Film“ fookuses oli seekord Pärdi vähem tuntud originaallooming Eesti mängu-, dokumentaal- ja nukufilmidele aastatest 1962–1978. Kolmel õhtul linastusid seitse filmi, nende seas näiteks „Õhtust hommikuni“ (1962, režissöör Leida Laius), „Värvilised unenäod“ (1974, režissöörid Virve Aruoja, Jaan Tooming), „Enderby valge maa“ (1969, režissöörid Andres Sööt, Mati Kask) ja „Jääriik“ (1970, režissöörid Andres Sööt, Mati Kask); ning kaheksa nukufilmi, teiste hulgas „Väike motoroller“ (1962, režissöör Heino Pars), „Just nii“ (1963, režissöör Elbert Tuganov), „Viimane korstnapühkija“ (1964, režissöör Elbert Tuganov), „Operaator Kõps seeneriigis“ (1964, režissöör Heino Pars) jt.
Septembris, Arvo Pärdi sünnipäevakuul esitleti keskuse uut väljaannet – raamat-albumit „Tänuga. Südamlikult. Armastusega. Muusikalised tervitused Arvo Pärdilt“. Raamatusse on koondatud 78 seni avalikkusele tundmatut Arvo Pärdi muusikalist miniatuuri, mis on aastakümnete jooksul loodud pühendusega paljudele helilooja sõpradele ja tuttavatele. Vaimukate ja karakteersete tervituste komponeerimisel on helilooja kasutanud nimetähtede meetodit või „Happy Birthday“ meloodiat – lugejal on võimalik näha tervitusi noodipildis ning kuulata suuremat osa neist Arvo Pärdi Keskuse kodulehelt.
Foto: Birgit Püve
Helilooja Ardo Ran Varres on kogumikku analüüsides kirjutanud: „Kood ehk valem on hea näide selle kohta, mismoodi helilooja end piiritleb. Range struktuurne mõtlemine, matemaatiline raamistik, teatav seriaalsus ja graafilised partituurialged võiksid olla hiilgavaks õppematerjaliks algajale heliloojale. Õnnitletava nimest leitakse üles need tähed, mis vastavad noodinimetustele. Ülejäänutest saavad pausid, või neid lihtsalt ignoreeritakse. Seega on komponistil nõnda käes juba materjal, millega saab „vigureid“ teha, isegi kui tegu on vaid ühe helikõrgusega. Kasutusele võetakse vanad head kompositsioonivõtted, nagu peegel, vähikäik jmt. Luuakse omapärane muusikaline nimejälg. Neid õnnitlusi võib vaadelda ka kui suurteoste visandeid ja skitse. Iga inimene ongi ju looduse suurteos.“ (Ardo Ran Varres „Arvo Pärdi muusikalistest viguritest sai intiimne raamat“, Postimees, 07.05.2026). Kogumik valmis Maarja Tyleri, Karin Rõngelepa ja Ardo Västriku arhiivitöö tulemusel. Tervitused on salvestanud Maarja Tyler, Tallinna Kammerorkester ja Vox Clamantis. Tänu Angelika Schneideri tundlikule kujundusele valiti raamat Eesti 2025. aasta 25 kauneima raamatu hulka.
17.–18. oktoobril korraldas Arvo Pärdi Keskus koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga rahvusvahelise teaduskonverentsi „Arvo Pärt: mõttemaastikud“ („Arvo Pärt: Ideascapes“), mis tõi Laulasmaale kokku eri valdkondade tippteadlasi üle maailma. Konverentsi esimese päeva peaesineja oli hinnatud Bachi ja Mozarti uurija, Harvardi Ülikooli emeriitprofessor Christoph Wolff, kes rääkis teemal „Kultuurimälu muusikas: mõtisklusi seoses Arvo Pärdi kontsertiinoga „Kui Bach oleks mesilasi pidanud …““. Ettekannetega esinesid veel muusikateadlased Leopold Brauneiss, Mark Tatlow, Kerri Kotta, Anu Veenre, Maarja Tyler ja Toomas Siitan. Teisel päeval arutleti Pärdi loomingu ning avaramalt loovuse ja loomeprotsessi filosoofiliste, semiootiliste ja teoloogiliste aspektide üle. Peaesineja oli Helsingi Ülikooli professor, väljapaistev muusikateadlane ja eksistentsiaalse semiootika rajaja Eero Tarasti. Tema järel said sõna teoloog Peter Bouteneff, kultuurisemiootik Peeter Torop, kultuuriajaloolane Marek Tamm, kultuuriajakirjanik ja esseist Joonas Hellerma ning muusikateadlased Marie Antunes Serra ja Kristina Kõrver.
Muusikateadlane Gerhard Lock avaldas konverentsil kuuldust kokkuvõtte: „Mina ise olen Pärdi taotletud „Ühe“ meelte ja hingega tajumisel paradoksaalses olukorras, sest intellekt (mõistus) küsib jätkuvalt, kuidas see „Üks“ on nõnda kompleksne ja täis paljusust. Pärdi juubelikonverents igal juhul demonstreeris Eesti kontekstis ja maailma tasemel Pärdi loomingu ja mõttemaastike ühendavat jõudu muusika kultuuris ja semiootikas.“ (Gerhard B. E. Lock „Arvo Pärdi mõttemaastikud“, Teater. Muusika. Kino, aprill 2026)
Foto: Birgit Püve
Kogu Arvo Pärdi Keskuse 2025/2026 kontserdihooaeg oli kantud juubelimeeleolust ja programmijuhi Riin Eensalu idee järgi kõlas pea kõikidel kontsertidel ka mõni teos sünnipäevalapse sulest. Üks kauaoodatud tähtsündmusi toimus 29. novembril, kui keskuse kontserdilaval kohtusid mitmed läbi aegade tunnustatud Pärdi muusika interpreedid ja helilooja kaasteelised, et anda ühine kontsert „Sõbrad muusikas“. Kavaga Pärdi kammerteostest esinesid tšellist Anja Lechner, kontratenor David James, organist Christopher Bowers-Broadbent, pianist Aleksei Ljubimov, metsosopran Iris Oja, viiuldaja Harry Traksmann, pianist Marrit Gerretz-Traksmann, Tallinna Kammerorkester ja dirigent Tõnu Kaljuste.
Annika Lõhmus kirjutab kontserdimuljete põhjal: „Pärdi loomingu esitamise juures on alati olnud midagi paradoksaalset: see on väliselt lihtne, sisemiselt aga nõudlik. Interpreetide sõnul ei seisne selle muusika saladus mitte lisamises, vaid loobumises – loobumises liigsetest žestidest, liiga isiklikust interpretatsiooni, isegi ajatajust.” (Annika Lõhmus „Sõbrad muusikas: kummardus Arvo Pärdile tema 90. sünniaastal“, tko.ee, 2025)
Foto: Aron Urb
Kontsertide kõrval pakub keskus külastajatele ka harivat loenguprogrammi. Erilise külalisena esines Laulasmaal Essexi kloostri ülem, arhimandriit Petros Vryzas loenguga „Mu nõtruses saab vägi täielikuks: tee psühholoogilisest ontoloogilise meeleparanduseni“. Nauditavalt kõnelesid ka heliloojad Erkki-Sven Tüür ja James MacMillan, peapiiskop Urmas Viilma, kirjandusprofessor Arne Merilai, dramaturg Eero Epner, arhimandriit Chrysostomos G. Tympas, filosoof Konstantin Sigov ja kirjanik Javier Santiso. Head tagasisidet pälvis ka keskuse raamatukoguhoidja Toomas Schvaki loeng raamatutest, mis on kõige enam mõjutanud Arvo Pärdi maailmatunnetust ja loomingut.
Keskuse esimene rändnäitus „Armastuse valem“, mis avab Arvo Pärdi loomeprotsessi tagamaid, tuues esimest korda suures mahus avalikkuse ette Arvo Pärdi muusikapäevikute leheküljed, avati juba 2024. aastal helilooja sünnilinnas Paides. Juubeliaastal on näitus läinud laia maailma rändama: Paidest Pärdi koolipõlvelinna Rakverre ning sealt edasi marsruudil Pärnu muusikafestival, Eesti saatkond Brüsselis, Flagey festival Brüsselis, Sindi gümnaasium, Oru kultuurisaal, Amsterdami Musikgebouw, Turu Sibeliuse muuseum, Oulu festival, Kopenhaageni Vor Frue kirik, Ottawa rahvuslike kunstide keskus Kanadas ja Eesti saatkond Ottawas ning New Yorgi St John the Divine’i katedraal. Näituse koostasid Kai Kutman, Aile Tooming ja Karin Rõngelep.
Tallinna lennujaama reisijatel oli omalaadne võimalus Arvo Pärdi sünnipäeva tähistada, mängides ootesaali Estonia klaveril pala „Aliinale“, mille noot seisis aasta ringi klaveripuldil. Lennujaama jalakäijate galeriiseintel võisid möödujad näha väljapanekut Arvo Pärdi tsitaatidest ja Pärdi juubeliaasta sündmustest.
Juubeliaastal algatas keskus lugude kogumise kampaania seoses Pärdi klaveripalaga „Aliinale“, et teha ettevalmistusi uue näituse koostamiseks, millega tähistada „Aliinale“ ja ühtlasi tintinnabuli-stiili 50. sünnipäeva. Inimeste erilised kuulamiskogemused ja lood leiavad näitusel oma koha kõrvuti teose käsikirjade, pianistide interpretatsioonide ja tõlgendustega teistes kunstiliikides.
Oma sünnipäeva, 11. septembri hommikul, võttis juubilar Arvo Pärt rõõmsalt tantsusammul vastu keskuse töötajate, sõprade ja muusikute õnnitlused ja tervituslaulu „Mina olen juba suur“. Sünnipäevatervituse video jõudis sotsiaalmeediakanalite ja Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) kaudu miljonite inimesteni üle maailma.
Foto: Birgit Püve
Sünnipäeval sai helilooja meili-, posti- ja sotsiaalmeedia teel rohkelt õnnitlusi ja tervitusi nii suurtelt kui väikestelt austajatelt ja sõpradelt. Oma interpretatsiooni laulust „Mina olen juba suur“ saatis Kadaka lasteaia pere.
Kogu Eesti tähistas
Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistasid innukalt pea kõik Eesti muusikud ja muusikakollektiivid, aga helilooja sünnipäeva võtsid oma südameasjaks ka teised institutsioonid, nagu Kumu kunstimuuseum, Eesti köitekunstnikud, Vanemuise balletitrupp ja üldlaulupidu.
Nargenfestivali Pärdi päevad said alguse 2010. aastal helilooja 75. sünnipäeval, seega on festival järjepanu toimunud juba viisteist aastat ja alati suure publikumenuga. Juubeliaastal oli festivali kunstilise juhi Tõnu Kaljuste idee tuua päevade keskmesse helilooja teosed erinevates interpretatsioonides. Septembrikuiste Pärdi päevade 17 kontserti üheksa erineva kavaga jõudsid kirikutesse ja kontserdisaalidesse Tallinnas, Haapsalus, Narvas, Viljandis, Laulasmaal, Tartus, Viimsis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Kärdlas ja Raplas.
Ka Järvide dirigendiperekond ja juulikuine Pärnu muusikafestival tegi sügava kummarduse Arvo Pärdile. Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester tõid ettekandele teosed „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Silhouette“, „Fratres“, „Tabula rasa“, „La Sindone“, „Für Lennart in memoriam“ ning koos pianist Kalle Randalu, Eesti Rahvusmeeskoori ja Ellerheina tütarlaste- ja vilistlaskooriga kanti ette pöördeline „Credo“. Kristjan Järvi koos Nordic Pulse’iga esitas Pärdi muusikast inspireeritud alternatiivse kava „Pärdi peeglis“. Festivali ajal oli Pärnu muuseumis avatud Arvo Pärdi Keskuse rändnäitus „Armastuse valem“ ning keskuse töötajad pakkusid publikule kontserdieelsetel vestlustel sissevaateid Pärdi loomingusse ja keskuse töösse.
Sügisel suundus Eesti Festivaliorkester Arvo Pärdi loominguga turneele, mille avalöök anti Estonia kontserdisaalis. Seejärel esineti Viini kontserdimajas, Zürichi Tonhalles ja Hamburgi Elbphilharmonie’s ja turnee lõppakordiks oli kontsert New Yorgi Carnegie Hallis.
Mahukal Eesti-Saksa kunsti ühisel ülevaatenäitusel „Spiegel im Spiegel. Eesti ja Saksa kunsti kohtumised Lucas Cranachist Arvo Pärdi ja Gerhard Richterini“ olid eksponeeritud Arvo Pärdi Keskuse arhiivimaterjalid. Valikut materjalidest − helilooja visandid, skeemid, muusikapäevikud ja käsikirjalised partituurid – kureeris Kai Kutman. Eesti kunstist oli kokku välja pandud ligi 140 teost, mille keskse telje moodustas Arvo Pärdi ja Saksa maalikunstniku Gerhard Richteri loominguline dialoog. Arvo Pärdi teos „Peegel peeglis“ ja Gerhard Richteri Arvo Pärdile pühendatud seeria „Doppelspiegel“ andsid näitusele ka kujundliku pealkirja. 24. oktoobrist kuni 12. aprillini oli näitus avatud Tallinnas, Kumu kunstimuuseumi suures saalis, Dresdeni Lipsiusbau kunstihoones sai näitust külastada 8. maist 31. augustini.
Foto: David Pinzer
Eesti Köitekunstnike Ühendus tähistas helilooja 90. sünnipäeva Põhja- ja Baltimaade köitekunsti konkursiga, mille ülesanne oli luua unikaalne köide Arvo Pärdi Keskuse väljaandele, Pärdi teoste tekste koondavale kogumikule „In principio“. Konkursi töödest avati näitus Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone saalis ja keskuses toimuval köitekunstnike seminaril esines Kai Kutman.
4. oktoobril esietendus Vanemuise teatris tšehhi koreograafi Petr Zuska ballett „Palve. Kummardus Arvo Pärdile“, mille muusikaline juht on Risto Joost. Lavastuses, kus kõlab muusika 17 Arvo Pärdi teosest, on kasutusel nii tantsu-, muusika- kui ka sõnateatri väljendusvahendeid, et tuua publikuni Pärdi muusikaga kokku kõlavaid igavikulisi teemasid. Balleti edastas ka telekanal Mezzo.
Eesti Kontserdi sündmustel kutsusid publikut saali kogu hooaja jooksul avataktid Pärdi teosest „Sieben Magnificat-Antiphonen“.
2025. aasta XXVIII üldlaulupeo kavas kõlas valiknaiskooride esituses Arvo Pärdi „Eesti hällilaul“. Teekonnal Tallinna lauluväljakule jõudis laulu- ja tantsupeo tuli ka Laulasmaale ning jäi austusavaldusena heliloojale üheks ööks Arvo Pärdi Keskuse torni ööbima.
Foto: Birgit Püve
Arvo Pärt 90 maailma muusikaareenil
Soovi ja vajadust Arvo Pärdi juubelit tähistada tundsid nii suured mainekad kontserdiorganisatsioonid kui ka väiksemad kontserdisaalid ning orkestrid ja muusikud kõikjal maailmas. Arvo Pärdi Keskuse andmetel toimus Arvo Pärdi teostega kontserte 2025. aastal maailmas kokku 1146, kuid arvatavasti oli neid veelgi rohkem.
Ikooniline kontserdisaal – New Yorgi Carnegie Hall – seadis oma 2025/2026 hooaja keskmesse Arvo Pärdi loomingu, millele oli pühendatud seitse kontserti. Pärdi loomingut esitasid hooaja jooksul rahvusvahelistelt tunnustatud interpreedid, teiste hulgas viiuldaja Gidon Kremer, tšellist Giedrė Dirvanauskaitė, pianist Georgijs Osokins, Budapesti Festivaliorkester Iván Fischeri juhatusel, New Yorgi Ensemble Connect jt.
Just Carnegie Hallis kulmineerus Arvo Pärdi juubeliaasta kahe autorikontserdiga 23. ja 24. oktoobril, mille programmid sündisid koostöös Arvo Pärdi Keskusega. Koostööd Carnegie Halliga võib pidada Eesti 2025. aasta üheks olulisimaks kultuuridiplomaatiliseks ettevõtmiseks, kui Eesti esinduskollektiivid ja Arvo Pärdi muusika said väga suure rahvusvahelise tähelepanu ja publikumenu osaliseks. Suurt rolli Arvo Pärdi juubelisündmuste korraldamisel ja läbiviimisel New Yorgis mängis Eesti kultuuriatašee USAs Madli-Liis Parts. New Yorgi sündmusi austas oma kohalolekuga ka Vabariigi President Alar Karis koos abikaasaga.
23. oktoobril andsid Carnegie Halli Stern Auditoriumis kontserdi Eesti Festivaliorkester, viiulisolistid Midori ja Hans Christian Aavik ning pianist Nico Muhly, dirgeeris Paavo Järvi. Ettekandele tuli mitut loomeperioodi ühendav kava: 1963. aastal valminud orkestriteos „Perpetuum mobile“, pööranguline „Credo“ (1968), varased tintinnabuli-teosed „Tabula rasa“ (1977) ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ (1977) ning hilisema loomeperioodi teosed „Adam’s Lament“, „La Sindone“ ja „Swansong“.
Foto: Kaupo Kikkas
Carnegie Halli direktor ja kunstiline juht Clive Gillinson tõdes, et „maailmas pole praegu kuigi palju elavaid heliloojaid, kes suudaksid 2800-kohalise saali välja müüa, aga Pärt suutis“. (Ruth Alaküla „„Sold out“. Carnegie Halli juht: „Pole palju elavaid heliloojaid, kes suudavad selle saali välja müüa“ Kultuur.delfi.ee, 25.10.2026)
Ajalehes New York Times ilmunud arvustuses kirjutati: „Neljapäevane kontsert oli paiguti uskumatult äärmusterohke. Hoolimata suurest koosseisust, kuhu kuulus muu hulgas seitse rida esimesi viiuleid, suutis heli jääda nii vaikseks, et näis pigem imbuvat pehmelt seintest kui laval olevatest pillidest. [—] Pärdi muusika ei nõua niivõrd vaoshoitust kui just keskendumist ning Järvi kolleegid suunasid tugeva väljendusrikkuse mõnikord vaid ühteainsasse hoitud nooti. [—] Ja mõnikord võib see tundesoojuse laius avalduda üheainsa teose jooksul, nagu „Tabula Rasa“ (1977) – üks Pärdi tõelisi meistriteoseid, mida polnud Carnegie Hallis millegipärast enne neljapäeva esitatud. [—] Ühe viiulisolistina näitas Midori erakordset poognavalitsust, saavutades puhta ja laulva tooni isegi siis, kui muusika oli oma kõige klaasjamas ja vaiksemas olekus. Teine solist, Aavik, mängis esimeses osas puhta energiaga ja teises lummava rahuga. Tema artikulatsioon oli vaba igasugusest pingutatusest ja alati läbimõeldud – ta on sündinud Pärdi tõlgendaja.“ (Joshua Barone „Arvo Pärt Gets the 90th Birthday Concert He Deserves“, New York Times, 24.10.2025)
24. oktoobri kontsert Carnegie Hallis toimus kammerlikus Zankel Hallis, kus Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel andsid läbilõike Pärdi olulistest koori- ja kammerorkestriteostest. Muu hulgas tulid ettekandele „L’abbé Agathon” Maria Listra soleerimisel, „Stabat Mater“ ja „Te Deum“.
Foto: Kaupo Kikkas
Kriitik George Grella kontserdiarvustusest loeme: „„Magnificat“ ja „Te Deum“ olid igas mõttes erakordsed, mäng oli nii keskendunud, et elamus muutus noot noodi haaval sügavamaks ja haaravamaks, kuni muusikud ehitasid Zankeli sisse omaenda sakraalse ruumi. Keelpillide ja koori kontsentreeritud intonatsiooni kombinatsioon tegi üksikute häälte ja nende värvide eristamise lihtsaks. Kaljuste ideaalne tempo ja suurepärane dünaamika muutsid etteasted äärmiselt kaasahaaravaks.“ (George Grella „Kaljuste, Estonians mark Arvo Pärt at 90 with a luminous choral tribute“, New York Classical Review, 25.10.2025)
Peale helilooja autorikontsertide toimus 25. oktoobril New Yorgi Skandinaavia majas Dorian Supini dokumentaalfilmi „Arvo Pärt: Isegi kui ma kõik kaotan“ erilinastus, millele järgnes vestlusring, kus osalesid USA teoloog ja Pärdi-uurija Peter Bouteneff, helilooja David Lang ja dirigent Paavo Järvi.
Brüsseli Flagey kontserdimaja korraldas 8.–11. oktoobril Arvo Pärdi loomingule pühendatud festivali, mille programmis oli koguni üksteist kontserti. Festival avas ühtlasi Flagey 2025. aasta kontserdihooaja, mille läbiv teema oli vaimne vastupanu tänapäeva mürarikkas ja segadust täis maailmas. Pärdi loomingut esitasid Ars Nova Copenhagen, Briti vokaalansambel Voces8, Flaami Raadio koor, Brüsseli Filharmoonikud jt nimekad interpreedid. Eesti muusikutest esinesid tšellist Marcel Johannes Kits ja pianistid Sten Heinoja ja Tähe-Lee Liiv ning kandlemängija Anna-Liisa Eller. Lisaks kontsertidele oli kavas filmiprogramm ja avatud näitus „Armastuse valem”. Arvo Pärdi keskuse töötajad Riin Eensalu ja Hele-Mai Poobus tegid ettekandeid Pärdi loomingust.
Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) jaoks möödus 2025. aasta valdavalt kontserdireisidel Arvo Pärdi tähe all maailma eri paigus.
31. juulil esineti Tõnu Kaljuste juhatusel kavaga Pärdi ja Tormise loomingust maailma ühel vanimal klassikalise muusika festivalil BBC Proms Londoni Royal Albert Hallis, publikus 5000 inimest. Festivali ajakirjas ja BBC Promsi EFK kontserdi kavalehes avaldati Maarja Tyleri artikkel Arvo Pärdist.
Foto: Anneli Ivaste
EFK tunnustatud Pärdi kõla sai kontserdipublik aasta jooksul kuulda lisaks Promsile ka teistes Euroopa mainekates kontserdipaikades, nagu Pariisi Filharmoonia, Berliini Filharmoonia, Praha Rudolfinum, Londoni Barbican Hall, Glasgow’ City Hall, New Yorgi Carnegie Hall ja mujal Põhja-Ameerikas ning ringreisil Hiinas. Esimest korda viibis koor turneel Lõuna-Ameerikas, kus muu hulgas tuli ettekandele „Adam’s Lament“ Andres Kaljuste juhatusel.
Kontsertidel Londonis ja New Yorgis esineti koos Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel. Arvo Pärdi sünnipäeva 11. septembril tähistas EFK kontserdiga Lausitzi festivalil Saksamaal, millest telekanal Arte tegi otseülekande.
Festival Music at Oxford võttis juba mitmendat korda fookusesse Pärdi loomingu, seekord pealkirjaga „90 Years of Arvo Pärt: A Reflection“. 11.−16. novembril esinesid kollektiivid nii Ühendkuningriigist kui ka Eestist, nende seas The Carice Singers dirigent George Parrise juhatusel, Oxfordi Mertoni kolledži koor, Britten Sinfonia, ansambel Vox Clamantis ja keelpillikvartett M4gnet koos pianist Sten Heinojaga.
Mahukas kõrvalprogrammis linastus Dorian Supini dokumentaalfilm „Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale“, mille järel pakkus Michael Pärt vestluses kontratenor David Jamesiga sissevaate oma isa loomingusse. Kristina Kõrver ja Maarja Tyler kõnelesid Pärdi loomingu aluseks olevatest väärtustest ja ideaalidest ning nende ülekandmisest muusikasse nii tema muusikapäevikute kui ka teose „Peegel peeglis“ näitel.
Foto: Tim Hand
Londoni Barbicani Keskuses oli Pärdi looming tähelepanu all oktoobris ja novembris. Lisaks Eesti Filharmoonia Kammerkoorile ja Tallinna Kammerorkestrile Tõnu Kaljuste juhatusel esitasid Pärdi loomingut ka The Carice Singers ja dirigent George Parris, 12 Ensemble, Koreless ja GBSR Duo.
Hamburgi Elbphilharmonie tähistas Arvo Pärdi 90. sünnipäeva nelja kontserdiga. Kõlasid nii Pärdi orkestri- ja kooriteosed kui ka orelilooming. Esinesid organistid Iveta Apkalna ja George Herbert, ansambel Resonanz ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel, Eesti Festivaliorkester dirigent Paavo Järvi juhatusel ning koor Tenebrae Nigel Shorti juhatusel.
Leipzigi Gewandhaus nimetas Arvo Pärdi Gewandhausi heliloojaks (Gewandhauskomponist) aastatel 2025−2027, mis tähendab, et Arvo Pärdi looming kõlab läbivalt kahe hooaja vältel. Ettekandele tulevad muu hulgas „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, „Tabula rasa“, „An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten“, „Peegel peeglis“ ning Saksamaa esiettekandena kammerteos „Scala cromatica“.
Milano disaininädala raames oli aprillikuus võimalik külastada kõrgelt hinnatud lavastaja ja dramaturgi Robert Wilsoni loodud valgusinstallatsiooni „Mother“ („Ema“). Sforza lossi Hispaania haigla saalis kohtus kolme kaunite kunstide suurkuju looming: Michelangelo legendaarne skulptuur „Rondanini Pietà“, Arvo Pärdi muusika ning Robert Wilsoni valguskunst. Arvo Pärdi teost „Stabat Mater“ esitas ansambel Vox Clamantis.
Ameerikat väisas ka kunstnik Joonas Sildre, kes tutvustas oma graafilist romaani „Kahe heli vahel“ New Yorgis, Philadelphias, Washingtonis, San Diegos ja Los Angeleses.
Eesti saatkonnas Brüsselis aga tähistas Eesti kogukond septembrikuus Arvo Pärdi sünnipäeva Karin Rõngelepa loenguga Arvo Pärdile saabunud fännikirjade teemal ning avatud oli näitus „Armastuse valem“.
Arvo Pärdi 90. sünnipäeva tähistamine jätkus erinäoliste sündmustega kuni helilooja 91. eluaasta täitumiseni 2026. aasta 11. septembril.
Uppsalas asuvas Rootsi Kiriku Haridusinstituudis (Svenska kyrkan utbildningsinstitut) toimus 21. jaanuaril 2026 Arvo Pärdile pühendatud teoloogia ja muusika päev, kus osalesid ka Arvo Pärdi Keskuse esindajad Michael Pärt, Aile Tooming ning Hele-Mai Poobus. Ettekanded käsitlesid Arvo Pärdi vaimseid otsinguid 1960. ja 1970. aastatel, teose “Kanon pokajanen” saamislugu ning Arvo Pärdi loomingu laiemat konteksti. Päeva lõpetas kontsert Uppsala katedraalis, kus esinesid Uppsala katedraali koor Ulric Anderssoni juhatusel ning orelil Robert Bennesh.
2026. aasta aprillist juunini New Yorgi Nelja Vabaduse pargis avatud Soome kunstniku Hans Rosenströmi kohaspetsiifiline heliinstallatsioon „Vaikusest sündinud“, mis on inspireeritud Arvo Pärdi muusikast ja Louis Kahni kavandatud pargikompleksi arhitektuurist. Installatsioon on sündinud koostöös kuraator Alina Girshovichi ja ansambliga Vox Clamantis, kes salvestas installatsioonis kõlava Arvo Pärdi muusika.
Foto: Eleri Ever
Kuus juubelialbumit
Heliplaadi „… Lente“ (Berlin Classics, 2025) salvestamise idee tekkis dirigent Tõnu Kaljuste sõnul huvist kuulata Pärdi muusika erinevaid kõlasid. Eesti Filharmoonia Kammerkoori partneriks on autentsetel barokkpillidel mängiv orkester Concerto Copenhagen. Teosele „Stabat Mater“ (solistid Marie Roos, Danila Frantou ja Toomas Tohert) järgnevad plaadil „Festina lente“, „Trisagion“, „Silouan’s Song“ ja „Berliini missa“. Album on nomineeritud 2025. aasta Gramophone’i auhinnale ja Hollandi muusikaauhinnale Edsson Klassiek 2026 kategoorias „vokaal“.
Vox Clamantis ja dirigent Jaan-Eik Tulve jäädvustasid Pärdi a cappella kooriloomingu heliplaadile „And I heard a voice“ (ECM, 2025). Haapsalu toomkirikus salvestatud ja helilooja sünnipäeva ajal ilmunud heliplaat näitab, et koori ja helilooja vaheline side süveneb jätkuvalt. Plaadil kõlavad „Nunc dimittis“, „O Holy Father Nicholas“, „Sieben Magnificat-Antiphonen“, „Für Jan van Eyck“, „Kleine Litanei“ ning „Ja ma kuulsin hääle …“.
Läti pianist Georgijs Osokins andis välja Pärdi klaveriteoste kogumikalbumi „For Arvo“ (Deutsche Grammophon, 2025). Album sisaldab ka pianisti enda klaveritranskriptsioone teostest „Fratres“ ja „Lamentate. Fragile e conciliante“. Oktoobris ilmus digitaalne singel teosega „Hymn to a Great City“, kus Osokinsi partneriks on legendaarne pianist Martha Argerich.
Eesti Festivaliorkester ja dirigent Paavo Järvi salvestasid Pärnu muusikafestivali ajal heliplaadi „Credo“ (Alpha Classics, 2025) teostega „Credo“ koos pianist Kalle Randalu, Eesti Rahvusmeeskoori ja Ellerheina tütarlaste- ja vilistlaskooriga; „La Sindone“, „Fratres“, „Swansong“ ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“.
Arvo Pärdi sünnipäeval, 11. septembril ilmus Raschèr Saxophone Quartetil album „Words (un)Spoken“ (ERP, 2025), mis on salvestatud Arvo Pärdi Keskuses. Plaadile on jõudnud kaks esmasalvestust – „Es sang vor langen Jahren“ ning „Nunc dimittis“ üheksale saksofonile, mõlemad Andreas van Zoeleni seade
2025. aasta aprillis ilmus albumi „Tractus“ (ECM, 2023) kahest vinüülplaadist koosnev eriväljaanne. Heliplaadile on koondatud Arvo Pärdi teosed, milles kuuleme koori ja keelpilliorkestri koloriiti. Heliplaadil kõlavad „Littlemore Tractus“, „Greater Antiphons“, „Cantique des degrés“, „Sequentia“, „L’abbé Agathon“, „These Words …“, „Veni creator“ ja „Vater unser“. Teoseid esitavad sopran Maria Listra, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.
Pärdi-aasta meedias
Arvo Pärdi muusika jõudis juubeliaastal laiema publikuni ka mitmete oluliste rahvusvaheliste meediakajastuste kaudu, nende seas näiteks BBC Radio 3 saatesari, kontserdiülekanded Mezzo TV kanalil, artiklid ajalehtedes The Guardian ja The New York Times ning erisaade ETVs, samuti Klassikaraadio ja Raadio 4 saatesarjad.
Briti rahvusringhäälingu klassikaraadio BBC Radio 3 andis eetrisse neli saadet saatesarjas „Composer of the Week“. Saated olid detailselt ja asjatundlikult ette valmistatud tänu Amelia Parkeri intervjuudele Michael Pärdi, Maarja Tyleri, Kristina Kõrveri ja Karin Rõngelepaga.
Hinnatud klassikalise muusika telekanal Mezzo tähistas septembris Arvo Pärdi juubelit kontserdiülekannete ja filmilinastusega. 11. septembril jõudis Mezzo vahendusel vaatajateni Georgijs Osokinsi kontsert, mis salvestati Arvo Pärdi Keskuses toimunud Pärdi päevade kontserdil. Peale selle olid Mezzo programmis Eesti Filharmoonia Kammerkoori 19. mai kontserdi salvestus festivalilt Praha kevad, Pärnu muusikafestivali kontsert, kus esinesid Eesti Festivaliorkester, Eesti Rahvusmeeskoor, Ellerhein, Hans Christian Aavik ja Mari Poll dirigent Paavo Järvi juhatusel, Arvo Pärdi muusikaga Robert Wilsoni lavastus „Aadama passioon“, mis on salvestatud 2015. aastal Tallinnas Noblessneri valukojas ning Günter Attelni 2015. aasta dokumenaallfilm Arvo Pärdist, mis käsitleb samuti „Aadama passiooni“ lavastust.
Saksamaa raadiokanalil SWR Kultur Treffpunkt Klassik oli eetris Arvo Pärdi teemanädal.
ETV pühendas Arvo Pärdi sünnipäevale erisaate „Vaikusest sündinud. Arvo Pärt“, mille autor on Joonas Hellerma.
Klassikaraadios oli septembrikuus eetris Arvo Pärdile pühendatud Miina Pärna kolmeosaline saatesari „Kolm kõla“, mille esimene osa „Otsides Aliinat“ keskendub esimesele tintinnabuli-teosele, teises osas kõneleb Maarja Tyler Arvo Pärdi muusikalistest tervitustest ja kolmandas osas on vestlusringis helilooja abikaasa Nora Pärt, isa Toomas Hirvoja ning Aile Tooming, et rääkida vaimsetest õpetajatest, kes on heliloojale teed näidanud.
Raadio 4 andis eetrisse kuueosalise saatesarja Arvo Pärdi loomingust – „Маэстро. Звук в тишине“ („Maestro. Heli vaikuses“).
Vikerraadio saatesarjas „Loetud ja kirjutatud“ käisid Ardo Västrik ja Aile Tooming tutvustamas keskuse uut väljaannet „Muusikalised tervitused. Tänuga. Südmalikult Armastusega“. Neid küsitles saatejuht Reet Weidebaum.
Postimees Nädal pühendas Arvo Pärdi 90. sünnipäevale erilehe, milles ilmusid muu hulgas intervjuud Arvo Pärdi Keskuse juhi Anu Kivilo ja nõukogu esimehe Michael Pärdiga.
Veel statistikat
Kollektiive ja interpreete, kes tähistasid 2025. aastal Arvo Pärdi 90. sünnipäeva, oli lugematu hulk. Lisaks kõigile eelpool nimetatutele näiteks veel dirigent Paul Hillier, pianist Onutė Gražinytė, Flandria Sümfooniaorkester ja dirigent Kristiina Poska, Cappella Amsterdam ja dirigent Daniel Reuss, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ja dirigent Olari Elts, Rahvusooperi Estonia sümfooniaorkester ja dirigent Arvo Volmer, Voces Tallinn, Suure-Jaani festival, Collegium Musicale, Ukuaru muusikamaja, Pühalepa festival, VHK Keelpilliorkester, Iiri kammerkoor, Theatre of Voices, Tapiola Sinfonietta, Helsingi Muusiikkitalo, Bostoni sümfooniaorkester, The Sixteen, Oulu Sinfonia, The Tallis Scholars, MDR-Rundfunkchor, Belgia Rahvusorkester, Islandi sümfooniaorkester, Läti Riiklik Sümfooniaorkester, Bukaresti George Enescu muusikafestival, koorid Sansara ja Kwintessens, Viini kontserdimaja, Salzburgi Mozarteum, Klarafestival, Turu muusikafestival, RIAS kammerkoor, Läti Raadio Koor, Amsterdam Concertgebouw, Vocal Ensemble Ludens, Music Center De Bijloke, The Elysian Singers of London, Neustadter Vokalensemble jpt.
Aegade jooksul on Arvo Pärdi loomingust enim esitatud varaseid tintinnabuli-teoseid „Fratres“, „Peegel peeglis“, „Aliinale“ ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“. Viimastel aastatel on aga nn edetabeli tippu tõusnud iidse rahupalve tekstil põhinev „Da pacem Domine“ (2004/2006), mis juubeliaastal kõlas maailma eri paigus keskusele teadaolevalt kokku 150 korda. Seda edestas ainult „Fratres“ 245 korraga.
Järgnesid „Magnificat“ (134), „Peegel peeglis“ (96) ja „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ (90). Rohkelt esitati ka teoseid „Nunc Dimittis“ (70), „The Deer’s Cry“ (69), „Aliinale“ (68), „Summa“ (55), „Berliner Messe“ (53), „Tabula rasa“ (45), „Kanon pokajanen“ (45) ja „Adam’s Lament“ (26). Tavapärasest rohkem kõlas teos „Credo“ (6 korda) ning üheksal korral tuli ettekandele lastekantaat „Meie aed“, lisaks Eestile ka Inglismaal, Hollandis, Saksamaal ja Tšehhis.
Tunnustusi keskusele
Eesti Muusikaettevõtluse Auhinnad EMEA tunnustas Arvo Pärt 90 teema-aasta kommunikatsiooni aasta muusikaturundus- ja/või -kommunikatsiooniteo auhinnaga ning Arvo Pärdi 90. sünnipäeva-aasta programm tervikuna pälvis Harjumaa aasta teo tunnustuse. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva aasta õnnestumisele andsid panuse kõik keskuse meeskonna liikmed, täname lisaks kõikidele eelpool nimetatutele ka kommunikatsioonijuht Nele Kivisilda, büroojuht Indra Jõgist, külastusjuht Anu Neutalit, partnersuhete juht Sandra Perensit ja haldusjuht Tiit Pollerit.