13. – 15. augustini toimuvad Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud „Pärt & Film“ ilmestavad filmikeeleliselt ootamatult rikkalikku maailma, milles Arvo Pärdi muusika on kõlama pandud.
Alustame tänavu 30-aastaseks saava linateosega, mille autor on Prantsuse kino oodatud ja kardetud klassikuks kujunenud režissöör Leos Carax. Suurejooneline, suure-eelarveline ja suurte peaosatäitjatega Pariisi romantilist kuvandit kinnistav muinasjutuline armastusfilm „Pont-Neufi armastajad“ („Les Amants du Pont-Neuf“) oli üks esimesi Arvo Pärdi heliloomingut kasutav sedavõrd kõrge kaliibriga film.
Teisena näitame aga midagi väga värsket. Unenäoline ja tundlik kahe nooruki täiskasvanute karmi eluga tuttavakssaamise lugu, Eestis seni linastumata, Ameerika indie-kino puuoksast võrsunud Alexandre Rockwelli mustvalge „Sweet Thing“ viib meid glamuuri- ja illusioonivaba elu keskele unises rannikulinnas.
Viimaks jõuame esseistliku mõtiskluseni mägede ilust, võlust, ohtudest ja lummast. Paar aastat tagasi linastunud Austraalia režissööri Jennifer Peedomi kaunis dokumentaalfilm „Mägi“ („Mountain“) ühendab endas elemente nii ajaloo-, antropoloogia-, spordi-, kui ka loodusfilmide tehnilisest arsenalist ning tulemuseks on tõeliselt kaunis ekraanielamus.
Esimest korda oleme kõigi filmidega Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses.
13.08 kell 19.00
„Pont-Neufi armastajad“ / „Les Amants du Pont-Neuf“
1991, Prantsusmaa
Rež Leos Carax
Filmi tegevus toimub Pariisi vanima, Pont-Neufi silla ümbruses, kus rullub lahti armastuslugu kahe tänavanoore Alexi (Denis Lavant) ja Michéle´i (Juliette Binoche) vahel. Alex on tänavakunstnik, kes elab koos vanema kodutu Hansuga remondis oleva Pont-Neufi all. Michéle on rikkast perest pärit maalikunstnik, kes satub tänavaellu ebaõnnestunud suhte ja haiguse tõttu, mis ähvardab röövida tema nägemise.
Pärjatud režissööri Leos Carax´i loomingus on Pariisi tänavakunstnike lugu siiani kõige populaarsem ja üldrahvalikult tuntum teos. Siin kõlab Iggy Popi, David Bowie, Public Enemy, Britteni, Straussi ja Šostakovitši kõrval ka Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“. 30 aastat tagasi linastunud film oli esimene niivõrd kõrge kaliibriga suure-eelarveline teos, milles kasutati Arvo Pärdi heliloomingut ja mis sellega muusikaringkondadest laiema publikuni jõudis. Linastusaastal tõi film ainuüksi Prantsusmaal kinodesse ligi 900 000 vaatajat ning loomulikult järgnes sellele 1990. aastaid defineerivale filmile ka korralik videolevi.
14.08 kell 17.00
„Sweet Thing“
2020, USA
Rež Alexandre Rockwell
Viimasel Berlinale festivalil esilinastunud ning oma teekonda Kuldkaruga alustanud „Sweet Thing“ kõneleb ühest küljest ajatu, teisalt väga tänapäevase loo kahe lapse suurekskasvamisest. Režissöör Alexandre Rockwell on valinud jutustamiseks helgelt krabiseva 16 mm filmilindi ning peaosadesse omaenda lapsed Lana ja Nico Rockwelli, kes mängivad vastavalt 15-aastast Billiet ning 11-aastast Nicot. Nad peavad hakkama saama alkohoolikust isaga (Will Patton) ning laste suhtes ükskõikse ja ainult aeg-ajalt orbiidile ilmuva emaga, keda mängib režissööri abikaasa ja laste bioloogiline ema Karyn Parson.
Tüdrukule, kes on saanud oma nime Billie Holiday järgi, on antud nii jumalik hääl kui ka võimas ekraanikarisma, mis tervet filmi kanda suudavad.
Tegu on ainulaadse ja kordumatu teosega, mis on jutustatud meile üsna eksootilises filmikeeles. Suur ja maagilise õrnuse ning vastiku elukarmuse ainesest on loodud tervik, mis jääb ilmselt kummitama veel pikalt peale filmitiitrite lõppu.
Miriam Makeba, Michael Jacksoni, Dino Valenti, Van Morrisoni, Sigur Rosi ja loomulikult ka Billie Holiday loomingu kõrval kõlab kaks korda Arvo Pärdi „Peegel peeglis“.
15.08 kell 15.00
„Mägi“ / „Mountain“
2017, Austraalia
Rež Jennifer Peedom
Veel mõni sajand tagasi oleks nüüdseks korraliku eelarvega seiklusturismi, mägironimist peetud täielikuks hullumeelsuseks. Mäetipud olid ohtlikud ja ähvardavad jumalate ja deemonite kodud, mitte ilusad ja „vallutatavad“ rekreatsioonipaigad.
Auhinnatud Austraalia dokumentalist Jennifer Peedom uurib mägede lummust mitme nurga alt, ühendades oma filmis elemente nii ajaloo-, antropoloogia-, spordi-, kui ka loodusfilmide tehnilisest arsenalist ning tulemuseks on tõeliselt kaunis ja filosoofiline suure ekraani elamus. Film uurib inimese ja mägede suhte muutumist ajaloos ning tänases päevas, küsides, mis meid inimestena sinna meelitab?
Filmitud on kõikjal üle ilma: Ameerika Ühendriikides, Antarktikas, Argentinas, Austraalias, Austrias, Boliivias, Gröönimaal, Indias, Islandil, Itaalias, Jaapanis, Kanadas, Lõuna-Aafrikas, Nepalis, Paapua Uus-Guineas, Pakistanis, Šotimaal, Šveitsis, Tiibetis, Tšiilis ja Uus-Meremaal.
Willem Dafoe sisse loetud tekst ning filmi stsenaarium põhinevad briti kirjaniku Robert Macfarlane’i raamatul „Meelemäed: vaimustuse ajalugu“. Filmi originaalmuusika on loonud Richard Tognetti, mida esitab Austraalia kammerorkester. Beethoveni, Griegi ja Vivaldi teoste kõrval kõlavad filmis ka pikad lõigud Arvo Pärdi teostest „Fratres“ ja „Aliinale“