Lahkunud on väljapaistev Leedu kirjandus- ja teatriteadlane, kauaaegne Avatud Leedu Fondi president, õppejõud ja teatrikriitik Irena Veisaitė.
Irena Veisaitėt on iseloomustatud kui suure südame ja avara pilguga humanisti, kes oma loengutes, kirjutistes ja eluhoiakus juhindus alati printsiibist, et inimese põhiolemus on armastada ja andestada. Olles juuditarina oma isiklikus elus kogenud 20. sajandi suuri tragöödiaid – teist maailmasõda ja holokausti, Saksa ja Vene okupatsioone – pühendas ta kogu oma loomingulise elu inimeste ja kultuuride vaheliste konfliktide lahendamisele, traumade ravimisele ühiskonnas. Tema tegevust on tunnustatud kõrgete autasudega. Irena Veisaitė mälestusteraamatut “Elu peaks olema läbipaistev” (kaasautor Aurimas Švedas, 2016) on tänaseks tõlgitud leedu keelest poola, saksa, inglise ja vene keelde.
Legendaarse filmirežissööri Grigori Kromanovi viimase abikaasana oli tal mitmeid kokkupuuteid ka Eestiga ja siinse kultuurimaastikuga. Ta oli teine režissöör Kromanovi kultusfilmi “Hukkunud Alpinisti hotell” (1979) juures ning eesti keeles on ilmunud tema koostatud kogumik “Lavastaja Grigori Kromanov: mälestused, artiklid, kirjad, päevikud” (1995).
Irena oli Eestisse ja eestlastesse väga kiindunud, tal oli siin häid sõpru ja lähedasi. Elu lõpuni pidas ta väga kalliks oma sõprust Arvo ja Nora Pärdiga, kellega kohtus 1970. aastatel Grigori Kromanovi kaudu. Lühikest aega jagasid Pärdid ja Kromanovid koguni ühist kodu Pärtide toonases Mustamäe korteris. Just sel ajal, 1976. aastal pani Arvo Pärt paberile oma esimese tintinnabuli-stiilis klaveripala ning andis sellele nime Irena tütre Alina järgi – lohutuseks emale ja tütrele, keda elu oli lahku viinud.
Oma viimastel eluaastatel oli Irena suureks unistuseks veel kord näha Eestit ja siinseid sõpru. Pärast pikka ootamist sai see lõpuks teoks ning käesoleva aasta augustis külastas Irena Veisaitė ka Arvo Pärdi keskust ning kohtus helilooja ja tema abikaasaga.
Arvo Pärt: „Kallis Irena, minu väike muusikaline pühendus teie tütrele – “Für Alina” – on meie kokkukuuluvuse ja armastuse pitsat, mis jääb meid alati ühendama.“
Sügav kaastunne Alinale ja tema perele.
Arvo Pärt perega ja keskuse meeskond