fbpx

Uudised

Lühike sissevaade Arvo Pärdi Keskuse raamatukogusse

21.02.2022

Toomas Schvak, Arvo Pärdi Keskuse raamatukoguhoidja

2022. aastal tähistatakse Eestis raamatukogude aastat ja nii on paslik heita pilk ka meie keskuse raamatukogule. Kuigi Arvo Pärdi Keskuse raamatukogu ei ole suur – praegu on siin umbes 5500 teavikut, mille hulgas on nii raamatuid, noote, heliplaate kui ka videosalvestisi –, on sellel oluline roll Arvo Pärdi pärandi ja mõttemaailma tutvustamisel. Ühelt poolt oleme võtnud sihiks kokku koguda kõik maailmas Arvo Pärdi ja tema muusika kohta kirjutatud raamatud ja artiklikogumikud, teiselt poolt on meie riiulitel trükinootidena kogu Arvo Pärdi esitamiseks mõeldud muusika. Seda täiendab omakorda valik Arvo Pärdi muusika salvestisi – kokku on keskuse valduses ligi 800 salvestist helilooja loominguga, kuid enamik neist on pikaajaliseks säilitamiseks meie arhiivihoidlas ja raamatukogus saab tutvuda vaid piiratud valikuga.

Raamatukogu tuuma moodustavad need paar tuhat raamatut, mis on keskusesse jõudnud Arvo ja Nora Pärdi kodusest raamatukogust ning peegeldavad kõige otsesemalt helilooja huvisid. Selles kogus on kesksel kohal teoloogiline kirjandus: eri keeltes Piiblid, kommentaarid Piibli tekstidele, varaste ja hilisemate kirikuisade tekstid, raamatud munklusest ja liturgilised tekstid. Omaette tervikliku kogu moodustavad 2019. aastal pühakuks kuulutatud arhimandriit Sofroni ja tema rajatud Essexi Püha Ristija Johannese kloostrielanike teosed. Püha Sofroniga tutvus Arvo Pärt isiklikult 1981. aastal ja nende suhtlus kestis kuni isa Sofroni surmani 1993. aastal. Veel varem olid Arvo Pärti sügavalt puudutanud Sofroni vaimuliku isa, Athose mäe püha Siluani tekstid. Väljakirjutusi püha Siluani tekstidest leiame Arvo Pärdi päevikutest juba 1970. aastate keskelt, mil helilooja tegeles oma uue, tintinnabuli-stiili arendamisega. Staarets Siluani kõrval mõjutasid Arvo Pärti toona olulisel määral varased kirikuisad: ühelt poolt kõrbeisadena tuntud Egiptuse ja Palestiina suured erakud, näiteks pühad Barsanuphios ja Dorotheos (6. sajand), teiselt poolt suured süüria teoloogid, nagu Efraim Süürlane (4. sajand) ja Süüria püha Iisak (7. sajand). Teejuhiks nende juurde olid omakorda 19. sajandi vene teoloogid, kes oma mõttearendustes toetusid vanade kirikuisade pärandile ja tsiteerisid neid ulatuslikult – püha Feofan Sulgunu, püha Ignati Brjantšaninov ja Kroonlinna püha Joann. Kõik need tintinnabuli-stiili kujunemisaastatel olulist rolli etendanud autorid ja tekstid on jõudnud ka keskuse raamatukogusse. Kuna helilooja ise luges neid vene ja hiljem ka saksa keeles, siis oleme püüdnud täiendada raamatukogu mainitud tekstide ingliskeelsete tõlgetega, et need oleks ligipääsetavad laiemale hulgale uurijatele ja lugejatele.

Kuigi keskuse raamatukogu on eelkõige rikkalik varaait Pärdi-uurijatele, on see avatud igaühele, kes helilooja, tema loomingu ja mõttemaailma vastu huvi tunneb. Kõiki väljaandeid saavad huvilised kohapeal lugeda ja meie raamatukoguhoidja on meelsasti valmis aitama ja küsimustele vastama. Keskuse raamatukogu saab külastada aasta ringi keskuse lahtiolekuaegadel kolmapäevast pühapäevani.

 

Tähelepanu! 7. detsembril on keskus külastajatele suletud. Vabandame!

Pood