Uudised

6. märtsil külastas Arvo Pärdi Keskust ning kohtus Arvo Pärdiga helilooja põlvkonnakaaslane ja sõber, kõrgelt hinnatud vene pianist Aleksei Ljubimov. Ta oli 1960. aastatel üks esimesi nimekaid pianiste, kes esitas Pärdi klaveriloomingut, tema repertuaari hulka kuulusid näiteks teosed „Partiita“, „Diagrammid“, kaks sonatiini ning ka oreliteos „Trivium“. Aleksei Ljubimovilt ja SWR Stuttgardi Raadio sümfooniaorkestrilt pärineb ka

7.–9. märtsil toimub Tallinnas ja Laulasmaal rahvusvaheline konverents „Metanoia – muutumine, andestus ja leppimine“, mida korraldab Püha Johannese Kool koostöös Arvo Pärdi Keskusega. Konverents on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi kunsti, pedagoogika, religiooni ja eetika kokkupuutepunktide vastu.

Harjumaa Omavalitsuste Liit tunnustas helilooja Arvo Pärti Harjumaa aukodaniku teenetemärgiga.

Arvo Pärdi Keskuse veebilehel on nüüd võimalik senisest põhjalikumalt tutvuda Arvo Pärdi loominguga. Valminud on veebilahendus, mis tutvustab huvilistele kõiki Pärdi loomenimekirjas olevaid teoseid.

Eile õhtul tunnustati Eesti Rahvusraamatukogus konkursi „25 kauneimat Eesti raamatut 2018“ võitjaid. 25 kauneima raamatu hulka valiti ka Arvo Pärdi Keskuse väljaanne, koomiksikunstnik Joonas Sildre graafiline romaan „Kahe heli vahel“. Raamat pälvis lisaks Eesti Rahvusraamatu eriauhinna Kuldraamat.

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõttete Liit ja Eesti Ehitusinseneride Liit kuulutas täna välja konkursside Aasta Ehitusprojekt 2018 ja Aasta Ehitusinsener 2018 võitjad. Tööandjate majas toimunud auhinnagalal pälvis Aasta Ehitusprojekti tiitli Arvo Pärdi Keskus. Auhinna võtsid vastu Alexandra Sobral (Nieto Sobejano Arquitectos) ja Ra Luhse (Luhse & Tuhal).

Arvo Pärdi Keskus (Nieto Sobejano Arquitectos) on valitud Euroopa olulisima, Mies van der Rohe nimelise arhitektuuriauhinna 40 nominendi hulka. Välja valitud hooned asuvad 17 Euroopa riigis, Arvo Pärdi Keskus on ainuke Eestist nomineeritud hoone.

Kultuuriminister Indrek Saar tunnustas täna kultuurisõbra tiitliga ettevõtjaid või metseene, kes on eelnenud aastal kultuurivaldkonda toetanud rahaliselt või olnud toeks oma tegudega. Arvo Pärdi Keskusel on suur rõõm, et kultuurisõprade seas on kaks meie keskuse pikaajalist kaasteelist ja toetajat. Aasta kultuurisõbra aunimetuse pälvis Maarja Oviir-Neivelt kultuurisõbra tiitliga pärjati teiste seas meie toetajat ja transpordipartnerit Silberautot.

Klassikalise muusika internetilehekülg Bachtrack avaldas 2018. aasta kontsertide statistika ülevaate, mille põhjal on Arvo Pärt kaheksandat aastat järjest maailmas enim esitatud nüüdishelilooja. Arvo Pärdi järel kuuluvad esinelikusse veel John Williams, Jörg Widmann ja sir James MacMillan.

23. detsembrist 2018 kuni 1. jaanuarini 2019 on keskus jõulupühadeks suletud. Ootame teid taas 2. jaanuaril.

Kirjanik Jaan Kaplinski hoidis aastaid hoolsalt tallel Arvo Pärdi vanavanematele kuulunud, 1863. aastal trükitud piiblit. Piibel on Arvo Pärdile eriti kallis, sest just sellest luges helilooja vanaema talle lapsepõlves pühapäeviti ette.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kinkis meie keskusele Arvo Pärdi muusikaseade käsikirja, mille muuseumi teadur Ene Kuljus leidis, kui ta korrastas Valter Ojakääru materjale. Tegemist on Arvo Pärdi seatud saksa lastelauluga „Lumi langeb...“, mis pärineb aastatest 1958–67.