Uudised

9. ja 10. septembril kõlavad Torinos ja Milanos festivalil „MITO Settembre-Musica“ esmakordselt Arvo Pärdi kolme teose uusversioonid, mis on valminud festivali ja selle kunstilise juhi Enzo Restagno tellimusel. Kontserdisari, kus kõlavad Itaalia riigi 150. aastapäevaks tellitud teoste maailmaesiettekanded, kannab nimetust „13 Composers for 150th“. Lisaks Arvo Pärdile tellis esinduslik Septembrifestival koos Itaalia Rahvusraadioga uued teosed

Tõnu Kaljuste algatatud ning kunstilisel juhtimisel toimuva Nargenfestivali kavas kõlab ka sel aastal Arvo Pärdi looming. Arvo Pärdi möödunud aasta juubeli puhuks korraldatud „Pärdi pidunädalad“ jätkuvad sel aastal septembri alguspoolel kultuuripealinn Tallinn 2011 programmi kuuluvate „Pärdi päevadega“ Tallinnas. Seekordsed Arvo Pärdi päevad piirduvad kolme kontserdiga, mille raames esitavad helilooja loomingut Baltic Youth Philharmonic ja Kristjan

1. september, „Silhouette“. Eesti Kontserdi hooaja avaõhtu, Tallinn, Eesti Orchestre de Paris teeb oma uue peadirigendi Paavo Järvi juhatusel lühireisi Euroopasse, esinedes Viini lähedal Grafeneggi lossi festivalil ja seejärel Tallinnas Estonia kontserdisaalis ning avades seega pidulikult Eesti Kontserdi uue hooaja. Järvi alustab kava Arvo Pärdi ühe viimase orkestriteosega „Silhouette“. „Silhouette’i“ on varem küll Eestis juba

23.-25. augustil 2011 toimuvad Tallinna Katariina kirikus (Vene 12) Arvo Pärdi Keskuse filmiõhtud, mille raames linastub kolm filmi, kus on kasutatud helilooja muusikat. Arvo Pärdi loomingut on filmides kasutatud palju, viimase paarikümne aasta jooksul on valminud enam kui sadakond väga erinevat (sh eri žanris) linateost, mida ilmestab Pärdi muusika. Keskus on nende hulgast esimestel filmiõhtutel

Balti riikide taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul teeb Läänemere festival (Baltic Sea Festival, Östersjöfestivalen) tänavu kummarduse nende kolme maa muusikale, pühendades Eestile, Lätile ja Leedule kolme maa muusikute osalemisel ka pidustuste avakontserdi 27. augustil. Avakontsert kannab pealkirja „Baltic Year 2011“ ning õhtu esimese teosena kantakse  sümboolselt ette Arvo Pärdi viieosaline, ligi pool tundi kestev oopus „In

Rooma paavst Benedictus XVI korraldas 4. juulil valitud kunstnike austamiseks Vatikanis vastuvõtu „Homage of Artists“, millega tähistati 60 aasta möödumist tema preestriks pühitsemisest. 60 tunnustatud kunstniku seas, kes kutse said, oli vaid kolm heliloojat, nende hulgas Arvo Pärt. Kutse saanuil oli palutud pühendada paavstile loominguline kingitus. Paavsti 4. juuli vastuvõtul osales lisaks kutsutud kunstnikele vaimulikkond

4. juulil tähistab paavst Benedictus XVI oma preestriks pühitsemise 60. aastapäeva. Sel puhul korraldatakse Vatikanis juubeliüritus „Homage of Artists“ („Kunstnike austusavaldus“), kuhu on kutsutud 60 kunstnikku üle maailma. Rooma paavsti austusavaldusele kutsutuist on enamik visuaalsete kunstide esindajad. Kutsuti vaid kolm heliloojat: Arvo Pärt Eestist, Ennio Morricone Itaaliast ning James MacMillan Šotimaalt. Kutse saanud kunstnikel paluti

Menukas Eesti heliplaadifirma Estonian Record Productions, mille kunstilist tegevust juhib helilooja Peeter Vähi, on esmakordselt salvestanud ja välja andnud Arvo Pärdi teose „Vater unser“. „Vater unser“ („Meieisapalve“) on 2005.aastal loodud teos saksakeelsele palvetekstile, mille esitavad klaveri saatel poiss-sopran või kontratenor. Pala esiettekande tegid Johannes Forster ja Arvo Pärt klaveril Austrias Ossiachis sama aasta suvel. Teost

  Katoliku kiriku tähtsaim muusikaõppeasutus Paavsti Sakraalse Muusika Instituut (Pontificio Istituto di Musica Sacra) tähistab käesoleval aastal oma 100. aastapäeva. Veidi enam kui kuu aega kestvad juubelipidustused algasid Roomas 26. mail ulatusliku rahvusvahelise teoloogia- ja kirikumuusika konverentsiga, kus võtsid sõna kümned muusikud ja muusikateadlased eri maadest. 28. mail omistas instituut juubelipidustuste ühe tähtsündmusena audoktori tiitli Laurea

1. juuli, „Für Alina“. Hamburgi Riigiooper, Saksamaa Hamburgi Riigiooperi kuulsa balletijuhi John Neumeieri 2006. aasta lavastus „Parzival – Episoden und Echo“, mille ballettmeister on kasutanud John Adamsi ja Richard Wagneri muusikat ning Arvo Pärdi klaveripala „Aliinale“, mis kõlab etenduses kaks korda. Balletti dirigeerib Simon Hewett. John Neumeierit inspireerisid Chrétien de Troyese ja Wolfram von Eschenbachi

2. ja 11. juuni. Ballett „Die Grosse Messe“. Leipzig, Saksamaa 2. ja 11. juunil sünnib Leipzigi Ooperi laval järjekordne balletietendus „Die Grosse Messe“, kus on lavastatud ka Arvo Pärdi „Credo“ muusikat klaverile, segakoorile ja orkestrile (1968). Balleti muusika põhiosa on pärit Wolfgang Amadeus Mozarti kolmest teosest, ent kõlab ka György Kurtági, Theodor Jahni ja Arvo

Keskuses on hoiul väga mitmesugust füüsilist materjali. Nende erisus ei väljendu vaid sisus, vaid ka vormis ning keskusesse jõudmise viisis. Suur osa kõige väärtuslikumast materjalist on läbi teinud nn. „ümbermaailmareisi“ kolmekümne aasta jooksul reisides koos heliloojaga Tallinnast Viini, sealt Berliini ja lõpuks tagasi Tallinnasse. Selle aja muusikalised päevikud kannavad esimestel lehtedel templit „Министерство културы СССР,