Uudised

4. juulil tähistab paavst Benedictus XVI oma preestriks pühitsemise 60. aastapäeva. Sel puhul korraldatakse Vatikanis juubeliüritus „Homage of Artists“ („Kunstnike austusavaldus“), kuhu on kutsutud 60 kunstnikku üle maailma. Rooma paavsti austusavaldusele kutsutuist on enamik visuaalsete kunstide esindajad. Kutsuti vaid kolm heliloojat: Arvo Pärt Eestist, Ennio Morricone Itaaliast ning James MacMillan Šotimaalt. Kutse saanud kunstnikel paluti

Menukas Eesti heliplaadifirma Estonian Record Productions, mille kunstilist tegevust juhib helilooja Peeter Vähi, on esmakordselt salvestanud ja välja andnud Arvo Pärdi teose „Vater unser“. „Vater unser“ („Meieisapalve“) on 2005.aastal loodud teos saksakeelsele palvetekstile, mille esitavad klaveri saatel poiss-sopran või kontratenor. Pala esiettekande tegid Johannes Forster ja Arvo Pärt klaveril Austrias Ossiachis sama aasta suvel. Teost

  Katoliku kiriku tähtsaim muusikaõppeasutus Paavsti Sakraalse Muusika Instituut (Pontificio Istituto di Musica Sacra) tähistab käesoleval aastal oma 100. aastapäeva. Veidi enam kui kuu aega kestvad juubelipidustused algasid Roomas 26. mail ulatusliku rahvusvahelise teoloogia- ja kirikumuusika konverentsiga, kus võtsid sõna kümned muusikud ja muusikateadlased eri maadest. 28. mail omistas instituut juubelipidustuste ühe tähtsündmusena audoktori tiitli Laurea

2. ja 11. juuni. Ballett „Die Grosse Messe“. Leipzig, Saksamaa 2. ja 11. juunil sünnib Leipzigi Ooperi laval järjekordne balletietendus „Die Grosse Messe“, kus on lavastatud ka Arvo Pärdi „Credo“ muusikat klaverile, segakoorile ja orkestrile (1968). Balleti muusika põhiosa on pärit Wolfgang Amadeus Mozarti kolmest teosest, ent kõlab ka György Kurtági, Theodor Jahni ja Arvo

1. juuli, „Für Alina“. Hamburgi Riigiooper, Saksamaa Hamburgi Riigiooperi kuulsa balletijuhi John Neumeieri 2006. aasta lavastus „Parzival – Episoden und Echo“, mille ballettmeister on kasutanud John Adamsi ja Richard Wagneri muusikat ning Arvo Pärdi klaveripala „Aliinale“, mis kõlab etenduses kaks korda. Balletti dirigeerib Simon Hewett. John Neumeierit inspireerisid Chrétien de Troyese ja Wolfram von Eschenbachi

Keskuses on hoiul väga mitmesugust füüsilist materjali. Nende erisus ei väljendu vaid sisus, vaid ka vormis ning keskusesse jõudmise viisis. Suur osa kõige väärtuslikumast materjalist on läbi teinud nn. „ümbermaailmareisi“ kolmekümne aasta jooksul reisides koos heliloojaga Tallinnast Viini, sealt Berliini ja lõpuks tagasi Tallinnasse. Selle aja muusikalised päevikud kannavad esimestel lehtedel templit „Министерство културы СССР,

Rootsi-Mihkli kiriku võlvide all esitatakse 4. juunil algusega kl 17 Arvo Pärdi muusikat. Vanalinna Hariduskolleegiumi Muusikakooli korraldatud tasuta kontserdil esinevad nii väikesed kui ka suuremad muusikaõpilased. See omalaadne muusikaõhtu sünnib Eesti lipu päeval. Vanalinnas Rootsi-Mihkli kirikus toimub helilooja Arvo Pärdi kohalolekul omalaadne autorikontsert. Et esinejateks on lapsed ja õpilased, siis on ka paljud esitatavad palad

Saksamaa Bundestagi president Norbert Lammert alustas oma mitteametlikku Eesti visiiti Arvo Pärdi Keskusest Laulasmaal, kus ta kohtus Arvo Pärdiga ja tutvus keskusega. Lammert koos Saksamaa Liitvabariigi saatkonna delegatsiooniga külastas Arvo Pärdi Keskust 18. mai ennelõunal. Kohtumisel tutvustati presidendile Arvo Pärdi Keskust, selle arhiivis olevaid materjale ja tulevikunägemust keskusest. Lammert on Arvo Pärdi tuttav ja tema

12. mail jagati Londonis Royal Albert Hallis 2011. aasta Briti klassikaauhindu (Classic Brit Awards). Aasta heliloojaks valiti Arvo Pärt. Helilooja oli galaõhtul isiklikult auhinda vastu võtmas ja pidas ka väikese tänukõne. Briti klassikaauhindade nominendid kuulutati välja 7. aprillil ning preemiaid anti välja seitsmes kategoorias. Lisaks kuuele aasta artistile anti tänavu välja ka aastakümnendi artisti auhind.

20.–29. maini toimub Inglismaal Canterburys ulatuslik nüüdismuusika festival „SoundsNew”, mis sel aastal on suunatud Baltimaade muusika tutvustamisele ning kannab alapealkirja „Baltic +“. Kümne festivalipäeva jooksul kõlab muusikat Eesti, Läti, Leedu, aga ka Põhjamaade, Briti, Poola, USA jt maade heliloojatelt. Festivali külalishelilooja on Arvo Pärt. Lisaks kontsertidele toimub festivali raames konverents „Baltic musics and musicologies“, milles

Juba maikuu algul toimuvad Arvo Pärdi muusikale lavastatud balletietendused neljal maal – kalendrijärgselt kõigepealt Tšehhimaal Olomoucis, seejärel Austraalias kuulsas Sydney ooperis, Soomes Turus ning Venemaal Peterburi Mihhailovski teatris. Nii Olomoucis kui ka Sydneys on balletilaval „Tabula rasa“ muusika. Ülevaate koostanud  Priit Kuusk   2. ja 26. mai. Ballett „Frida“, Olomouc, Tšehhi Moraavia Teatris Olomoucis on

Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse tuumaks on helilooja käsikirjalised materjalid, loominguline ja biograafiline varamu. Arhiiv tegeleb nende materjalide süstematiseerimise, haldamise, digiteerimise, arhiivi andmebaasi ettevalmistuse ja arhiivipüsiva säilitamisega. Paralleelselt toimub nii füüsilise kui digiarhiivi ülesehitamine. Tegemist on nn elava arhiiviga, kuhu pidevalt lisandub uut materjali ja mille materjalid on helilooja aktiivses kasutuses. Huvilistele ligipääsu võimaldamiseks on oluline